10 soovitust enne jaanipuhkust ehk kuidas kindlustada kodu turvalisus

0

Tulekul on jaanipäev ja algamas puhkusteperiood, mis tähendab paljude jaoks suve nautlemist kodust eemal. Pimedad aknad, uputavad postkastid ning tavapärasest vaiksemad piirkonnad võivad aga ligi meelitada kutsumata külalisi ja tuua endaga kaasa sagedasemaid sissemurdmisi.

Tee oma kodust kindlus!

Enne reisima minekut tee enda kodust kindlus! Foto: Internet

Kuidas tagada, et lõõgastavalt puhkuselt naastes leiaksite kodu sellisena, nagu olite selle jätnud? Nõu annavad Luku-Experdi spetsialistid.

10 soovitust, et saaksid rahuliku südamega puhata:

  1. Tee kodust enda kindlus! Jälgi, et lukustatud oleksid lisaks välisuksele ka terassi- ja rõduuksed ning aknad korralikult suletud (et aknad poleks ka õhutusrežiimil). Kuna varguste lahendamise määr on teiste peamiste kuriteoliikidega võrreldes suhteliselt madal, sest sageli ei ole kahtlustatav kohe teada ja teda ei õnnestu ka hiljem tuvastada, siis on kõige kindlam viis panustada kodu maksimaalsesse turvalisusse.
  2. Investeeri kvaliteetsetesse lukkudesse. Eriti soovitatav on valida vaid lukkude seast, mis on Kindlustusseltside Liidu poolt soovitatud (näiteks tuntud brändid nagu Abloy või ASSA).
  3. Loo häid suhteid naabritega! Lepi naabritega kokku, et nad tavapäratutele olukordadele reageeriksid ning ka vajadusel politsei kutsuksid. Samuti võid julgelt paluda neil postkasti tühjendada ja muru niita, et sinu äraolek poleks ilmselge.
  4. Võimaluse korral investeeri valvesignalisatsiooni. Seda saab projekteerida ning kokku panna vastavalt sinu kodu vajadustele.
  5. Ära kuuluta avalikult, et oled puhkusele minemas! Kuigi statistika andmetel on 2/3 vargustest võõraste poolt sissemurdmised, on kolmandiku toime pannud kannatanu tuttav (külaline, pereliige, ümbruskonna liige).
  6. Ära jäta väärtesemeid nähtavale kohale! Autovõtmed, dokumendid, raha ja väärisesemed võiksid kindlasti olla kindlas kohas peidus, sokisahtlist veelgi turvalisemaks variandiks on seif, mis on kasvava populaarsusega koduomanike seas. Uusi kallihinnalisi tooteid ostes ära jäta karpe eluruumide ette laokile – see on justkui signaaliks kutsumata külalistele, näitlikustamaks mis neid sisenedes ees ootab.
  7. Ole valmis ootamatusteks. Kui jätad arvutitehnika koju, siis salvesta sisu enne ärasõitu kas välisele kõvakettale või lae üles pilvelahendustesse, et mitte jääda ilma ainsatest koopiatest meeleolukatest perepiltidest. Justiitsministeeriumi statistika andmetel oli teadaoleva kahjuga varavastaste kuritegude puhul kahju suuruseks 2015. aastal 441 eurot ning väärtegude puhul 68 eurot, kuid lisaks eurodele on suureks ka moraalne kahju, mis on tihti hindamatu.
  8. Talleta info väärtuslikemate asjade kohta. Et hiljem vajadusel osata täpselt kahju suurust hinnata – sellest oleneb ka, kas tegu menetletakse kuriteo või väärteona –, märgi üles informatsioon enda väärtuslikemate toodete kohta (tee pildid ning märgi üles seerianumbrid ja maksumused).
  9. Kaitse kaherattalist! Jalgrattavargused on samuti väga aktuaalsed. 2014. aastal varastati enim just selliseid rattaid, mis olid avalikesse kohtadesse kinnitatud trosslukkude abil. Et kallist kaherattalist hoida, tuleb taas appi tuntud tõde – investeerimine kvaliteetsetesse lukkudesse aitab suure tõenäosusega probleeme juba eos ära hoida.
  10. Hoolda lukke! Kõiksugu lukustus vananeb nagu ka kõik muu liikuv. Regulaarne lukuhooldus (soovitatavalt kord aastas) ja ülevaatus tagavad kindlustunde ning kõrge turvalisuse. Eriti oluline on hooldus piirkondades, kus on tavapärasest kõrgem tolmu-, niiskus- või soolatase (mere ääres).

Luku-Experdi tehnikajuht Raigo Urviste paneb veel kõikidele südamele, et ärasõitjad vaataksid kodu üle kriitiliselt nii seest kui ka väljast. Esimeseks oluliseks sammuks on läbikäiguavade kindel sulgemine ja turvaline lukustamine. Turvalisuse suurendamiseks soovitab ta vajadusel täpsema informatsiooni saamiseks pöörduda lähimasse lukkude müügile spetsialiseerunud asutusse.

Tasub teada:
Just varavastased kuriteod on moodustanud läbi aastate suurima osa registreeritud kuritegudest. Justiitsministeeriumi 2015. aasta kriminaalpoliitika uuringute kohaselt oli Eestis varavastaste kuritegude seas domineerimas vargused (35% kõikidest registreeritud kuritegudest), millest arvestatav osa hõlmab endast eluruumidest toime pandud vargusi.

Eluruumidest varastati 2015. aastal peamiselt sularaha, pangakaarte, tehnikaseadmeid (arvuti, mobiiltelefon, fotokaamera, videotehnika), tööriistu ja ehteid. Lisaks on jätkuvalt aktiivsed ka jalgrattavargad, kes lisaks avalikule ruumile tihti just eluruumidega seotud paikadest – trepikodadest, keldritest ja abihoonetest – sõiduvahendeid omastavad.

Lisaks eelmainitule tasub kindlasti pilk peale heita ka Politsei- ja Piirivalveameti nõuannetele Turvalise Kodu teemadel, mis kindlasti on aktuaalsed aastaringselt:
https://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/turvaline-kodu/

Jaga

Kommenteeri