Aga miks ka mitte ehk innovaatilise mõtlemise arendamisest

0

Innovatsioonist ei saa enam ükski valdkond üle ega ümber, kuid kuidas jõuda kõigi nende elluviimist väärivate ideedeni? On see vaid väljavalitute, nutikate ja loovate isikute, pärusmaa või on seda ka teistel võimalik õppida?

Särava idee otsingul

Foto: Bigstock

Barry Nalebuff ja Ian Ayres (2004) kinnitavad kohe oma raamatu “Miks mitte”? esimestel lehekülgedel, et uutmist on võimalik õppida ning võimalused uuendusteks on kõikjal meie ümber. Nii mõnegi lahenduse puhul võib tõdeda, et see on nii geniaalselt lihtne, et miks küll ise selle peale ei tulnud. Eks aeg-ajalt tuleme ka – tihtipeale sünnivad silmapaistvad ideed korraga mitmes peas ja eri maailma nurkades –, kuid pelgalt mõttevälgatusest ei piisa. Hea idee tuleb ellu viia ning selleks on vaja nii enesekindlust kui ka teatud määral optimismi.

Innovatsiooni saab soodustada sobiva keskkonnaga, mis toetab loovust ja raamist väljas mõtlemist. Tasub korraks heita pilk ajalukku või lihtsalt ajaplaneerimise põhitõdedesse ning jätta endale igapäevaste rutiinide kõrval aega ka mõtisklemiseks ja ongi juba head tingimused loodud nutikate mõtete pinnale kerkimiseks. Näiteks mitme legendaarse leiutise autor Thomas Alva Edison oli tuntud väikeste uinakute poolest. Arvatakse, et see võimaldas tal olla une ja ärkveloleku piiril, kus head mõtted paremini paika loksuda saavad. Vanakreeka leiutaja Archimedes armastas aga vannis käia ning just ühe sellise vanniskäigu ajal tehtud avastuse tulemusena sai tuntuks hüüd “Heureka!”.

Innovaatilist mõtlemist saab arendada

Nalebuff ja Ayres on veendunud, et innovaatilist mõtlemist on võimalik igaühel arendada ning jagavad selleks mõned juhtnöörid. Mõnigi nende soovitus tähendab asjale lähenemist sootuks teise nurga alt, vahel aga harjumuspärast sõna otseses mõttes pea peale pöörates. Näiteks Uus-Meremaa firma Boskke tagurpidi pööratud taimede ja lillede potid ei haara üksnes tähelepanu, vaid on välja töötatud selliselt, et taimedel on sel viisil ka parem kasvukeskkond.

Tagurpidi pottidel on omad eelised

Aga miks mitte teistpidi? Foto: www.boskke.com

Raamatu “Miks mitte?” lähtekoht on, et uuendusteni saab jõuda kahel viisil: probleemidele lahendusi leides või hoopis lahendustele probleeme leides. Vahel on toimiv lahendus juba ammu olemas, lihtsalt probleem, mida seni on sellega lahendatud, pole kuigi märkimisväärne. Näide? Pöörlev pulgakomm võib ju tore vidin olla, kuid märksa rohkem on samast mehhanismist kasu olnud elektrilise hambaharja jaoks. Muide, sellist äraspidi mõtlemist arendab ka “Kuldvillaku” saade, kus ei otsita mitte vastuseid, vaid vastustele õigeid küsimusi.

Mõned soovitused, mida Nalebuff ja Ayres oma raamatus jagavad:

  • Mõtle nagu kröösus, sest siis vabaned parima lahenduse otsimisel piirangutest, nagu näiteks lahenduse kallidus.
  • Kujutle piiramatute vahenditega klienti, et ei sünniks poolikut lahendust.
  • Arenda endas võimet mitte leppida ebameeldivustega ja leia neile hoopis lahendus.
  • Arvesta teistega – kas see lahendab ainult sinu probleemi või avaldab ka teisele head mõju?
  • Keera senine lahendus tagurpidi ja vaata, mis vaatenurga see annab!
  • Ole enesekindel ja säilita optimism!

Mistahes lahenduse puhul tuleb mõista inimeste harjumusi ning tõika, et sageli käitutakse omakasust lähtuvalt. Nii toovad autorid näiteks koduvalve, kus tööle hakkav signalisatsioon ehmatab soovimatu külalise konkreetsest kodust küll minema, kuid oma “töö” tehakse siis ära mujal. Naabrite juures. Nad pakuvad lahenduseks, et kui signalisatsioon oleks hääletu, siis ei tea vargad kunagi, kas nende aeg jääb üürikeseks või mitte, ning selle mõju, et osadel siiski on koduvalve, võiks mõjuda laiemale kogukonnale.

miksmitteArtikli kirjutamisel on kasutatud Barry Nalebuffi ja Ian Ayresi raamatut “Miks mitte?” (Äripäev, 2004).

 

 

Jaga

Kommenteeri