Digikaart kiirendab abivajajani jõudmist

0

Häirekeskus võttis eelmisel aastal kasutusele operatiivteenistusi hõlmava ühise infotehnoloogilise lahenduse, mis muudab kiiremaks ja täpsemaks nii abivajaja asukoha väljaselgitamise kui ka abi teelesaatmise ja kohalejõudmise.

Abivajajani jõudmisel loeb iga minut

Abivajajani jõudmisel loeb iga minut. Foto: iStock / EasyBuy4u

Uus töövahend positsioneerib hädaabinumbrile 112 helistanud isiku ning näitab digikaardil õnnetuskohale lähimaid kiirabi- ja päästemeeskondi. Samuti näeb kiirabi- või päästeauto arvutist õnnetuspaiga asukohta ning kiireimat teed kohalejõudmiseks. Digitaalne kaart on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete töötlemiseks ja analüüsiks ning võimaldab muuhulgas vaadata erineva infoga kaardikihte, andmaks päästjatele asukoha kohta vajalikku lisainfot.

Hädaabinumbrile helistaja jaoks jääb kõik samaks ning endiselt tuleb täpsustada sündmuskoha aadress või asukoht. Muutub ennekõike see, et tänu helistaja positsioneerimisele ja asukoha täpsustamisele kaardiotsingu võimalusi kasutades kulub asukoha kirjeldamisele senisest vähem aega. Just maapiirkondades ja uuselamurajoonides on sündmuse asukoha kindlaks tegemine olnud  hädaabi kõige aeganõudvam osa.

„Mobiiltelefonide positsioneerimisel näeme nüüd helistaja asukohta kaardil mastipiirkonna täpsusega, lauatelefonilt tehtavate kõnede puhul leitakse helistaja hoone täpsusega. Lisaks aitab digikaart telefoni positsioneerimisega saadud asukohta lähedalasuvate objektide otsingu kaudu täpsustada,“ selgitas Häirekeskuses peadirektor Janek Laev. Pärast sündmuskoha määramist näitab kaart reaalajas, kus asuvad kõige kiiremini õnnetuspaigale jõudvad vabad pääste- ja kiirabiautod, ning Häirekeskus saab anda väljasõidukorralduse kõige kiiremini kohalejõudvale brigaadile.

Digikaart

Ülevaade pääste- ja kiirabiautode liikumisest digikaardil. Pilt: Häirekeskus

Uue töövahendi olulisim tuum on kiire digikaardipõhine infovahetus Häirekeskuse ning kiirabi- ja päästeautode vahel. „Kui varem pidi päästemeeskond kuulama Häirekeskuse suulisi juhiseid, siis nüüd kuvatakse abivajaja asukoht, sündmuse teave ja teekond elektrooniliselt päästesõidukisse ning sündmuskohale jõudmine kiireneb,“ kommenteeris Päästeameti peadirektor Kuno  Tammearu. Seega tänu digikaardile lüheneb aeg, mis kulub hädaabikõnele vastamisest abijõudude õnnetuskohale jõudmiseni, säästes iga minutit, mis on sellistes olukordades eluliselt tähtis.

Kuidas lahendus toimib?

  1. Inimene helistab hädaabinumbrile 112.
  2. Häirekeskus positsioneerib helistaja telefoni ja näeb tema asukohta kaardil. Mobiiltelefoni positsioneerimise täpsus sõltub mobiilifirmade rajatud mastide tihedusest ja annab asukoha mastipiirkonna täpsusega. Lauatelefonilt tehtavate kõnede puhul leitakse helistaja hoone täpsusega.
  3. Häirekeskuses olev digikaart aitab telefoni positsioneerimisega saadud asukohta objektide otsingu kaudu täpsustada. Paralleelselt esitatakse inimesele vajadusel täpsustavaid küsimusi. Kui inimene ütleb nt talu, küla, valla nime, annab kaart kohe kätte täpse asukoha ning ära jääb pikk teejuhatus kohalejõudmiseks. Kui inimene on maanteel või hajaasustusalal ja saab öelda lähima objekti, nt kilomeeter, bussipeatus, ühiskondlik rajatis või hoone, näitab kaart selle asukoha. Nii aitab uus töövahend Häirekeskusel, kiirabil ja päästjatel võimalikult täpselt ja kiiresti kaardil õnnetuse asukoha leida. Uus süsteem annab olulise efekti eriti siis, kui helistaja ei ole asustatud punktis ega tea, kus ta parajasti viibib, näiteks olles metsa või rabasse eksinud.
  4. Kui Häirekeskus on õnnetuse sündmuskoha kaardil määranud, näitab kaart reaalajas, kus asuvad lähimad või kiireimad vabad pääste- ja kiirabiautod.
  5. Kaart joonistab kiireima tee sündmuskohani. Häirekeskus saab sündmuskohale saata kõige kiiremini kohalejõudva vaba brigaadi. Häirekeskus näeb kaardil teatud aja tagant, kuhu masin on liikunud ning saab abi paremini suunata.
  6. Samasugune kaart on ka kõigis kiirabi- ja päästeautodes. Väljakutsele sõitev brigaad näeb autos kaardilt abivajaja asukohta ja kiireimat marsruuti temani ning juhil on tee leidmine lihtsam. Kiireneb sündmuskoha ülesleidmine eelkõige hajaasustusega piirkondades.
  7. Vajadusel saab kaardil avada erineva infoga kihte, kust päästjad ja kiirabi näevad vajalikke objekte (nt veevõtukohad, elektriliinid, gaasitrassid, tervishoiuasutused, lasteaiad-koolid jne).

Õnnetuskohale jõudmise aeg lüheneb, sest

  • häirekeskus saab senisest kiiremini ja täpsemalt määrata sündmuse asukoha, leida kõige kiiremini kohale jõudvad vabad kiirabi- või päästeautod ja need välja saata;
  • häirekeskus, pääste- ja kiirabibrigaadid näevad kaardil kohalejõudmise kiireimat teekonda, appi minevaid meeskondi saab paremini juhtida ning sündmust kaardil jälgida;
  • kiirabi- või päästemeeskond leiab sündmuse asukoha rutem ja kergemini üles;
  • sündmuskohale jõudmise kiirus on sageli olulisim faktor, millest sõltub tulekahjudes hukkunute arv, edukalt elustatud patsientide arv ning tulekahjude, õnnetuste ja avariide rahaline ja keskkonnakahju.

Geoinfosüsteemi kasutuselevõtul on olnud oluline osa üleminekul ühele hädaabinumbrile 112. Eesti alustab üleminekut ühele hädaabinumbrile Euroopa 112 päeval, 11. veebruaril 2015. Alates 11. veebruarist saab hädaabinumbrilt 112 lisaks kiirabile ja päästjatele kutsuda ka politseid. Üks hädaabinumber muudab abi kutsumise inimesele lihtsamaks, uued töövahendid abivajaduse selgitamise kiiremaks ja täpsemaks ning abi saamise kiiremaks.

Loe lisaks: www.112.ee

Jaga

Kommenteeri