Droonide aeg jõuab ka turvaturule, aga mitte praegu

0
Villu Õun

G4S valvedivisjoni direktor Villu Õun rääkimas G4Si infopäeval droonide kasutamisest turvavaldkonnas.

Droonid on viimasel ajal palju kirgi kütnud ning uut tehnoloogiat on oma töös tänaseks katsetanud ka turvaettevõte G4S Eesti. G4Si valvedivisjoni direktor Villu Õun avaldab arvamust droonide kasutuselevõtu kohta turvavaldkonnas.

G4S on tänaseks katsetanud erinevaid droonimudeleid nii tehnilise valve kui ka rannavalve täiustamiseks. Paraku pole pakutud lahendused olnud meie jaoks piisavalt töökindlad ja efektiivsed. Hea droon ja selle pidev töös hoidmine maksab palju, kuid ei too veel märgatavat kvaliteedihüpet võrreldes täna kasutusel oleva tehnoloogiaga.

Turvaettevõtted vajavad oma tööks oluliselt töökindlamaid ja funktsionaalsemaid mehitamata lennuvahendeid kui igaühele hõlpsasti kättesaadavad droonid, mida saab kasutada hobitegevuseks.Kindlasti on droon suurepärane töövahend vaatluse tegemiseks suurel maa-alal, samuti keerulistes maastikutingimustes, olgu selles siis mets, veekogu või reljeefne maastik. Õhust suudab selline töövahend ekraanile kuvada suure ala ja muudab seega valgust kartvad teod kergesti märgatavaks. Tõhus töövahend on see pimedaski, kus suudab infrapunakaamera abil näha inimesi, autosid jms.

Võrreldes valvekaameratega on droonid paindlikumad, kuna neid saab kiirelt ühest kohast teise liigutada ja ei vaja eraldi infrastruktuuri, nagu kaablite vedamine ja andmeside. See tähendab, et kui turvaettevõtte töö ühel objektil lõppeb, saab töövahendid suurema vaevata järgmisse kohta üle viia.

Elise ja droon

G4S katsetas droone möödunud suvel.

G4S kasutab üleilmselt droone naftaplatvormidel, samuti on neid testitud Aasias naftatorude valvamiseks. Eestis tehtud katsetused aga näitasid, et drooni tugevused ei kaalu üles täna siin kasutusel olevaid lahendusi.

Koostöös drooni tootjafirmaga masinaid katsetades valisime drooni lennutamise kohta ja ilmastikutingimusi hoolikalt. Sõltuvalt asukohast on tarvis ka lennuluba. Drooni pidev töös hoidmine nõuab väljaõppega personali ja häid akusid, mis kokkuvõttes tähendavad märkimisväärset halduskulu. Selline töövahend ei vähenda märgatavalt inimtööjõudu. Droon ei püüa pätti ega kontrolli, kas sissemurdmissignaali edastanud objekti uksed-aknad on lukus. Selleks on vaja inimest.

Mehitamata lennuvahendeid oleme proovinud ka G4S rannavalve tööks. Uppumisohtu sattunud inimesele saaks lennuaparaadiga päästevahendi kiiremini kohale viia, kui rannavalvur ujuda suudab. Samuti oleks abi valjuhääldiga droonist, mis rannalisi hoiataks ja annaks neile käitumisjuhiseid. Aga kui tugeva tuulega droon ei lenda, aku lõppeb kiirelt otsa ja masin ähvardab teistele suplejatele pähe kukkuda, siis ei tundu see töövahend enam kuigi tõhus.

Samuti annaks droon suurüritustel korra tagamiseks hea ülevaate sellest, mis olukord rahva hulgas valitseb. Aga mõelge, millised võivad olla tagajärjed, kui lennuvahend ühel hetkel kõrgelt inimeste sekka peaks kukkuma.

G4S on uutele turvalahendustele alati avatud ja olen kindel, et droonide aeg jõuab ka turvaturule. See aga eeldab tehnoloogiaarengus etappi, kus mõistlike kulutustega saame droonide näol kliendile tõelist lisaväärtust pakkuda, seejuures turvateenuse kvaliteedis grammigi kaotamata. Lihtsalt vau-efektiga turvatunnet ei paranda.

Jaga

Kommenteeri