Hea töökeskkond – vinge kontor või ägedad töökaaslased?

0

Esme KassakEsme Kassak
G4S Eesti kommunikatsioonispetsialist

Mis paneb tööd tehes silma särama? Eks ikka töö ise. Aga kuidas on nii, et ühes kohas lippab töö hästi, teises aga ei taha kuidagi järjele saada? Või on küsimus siiski puhtalt enese distsiplineerimises? Ütlevad ju isegi heliloojad, et kui jäädagi ootama seda õiget momenti, siis ei pruugi ühtki nooti kirja saada.

kaheksaskorrus

Ilmselt on terake tõtt nii ühes kui teises. Kuigi kiputakse arvama, et loovust on vaja üksnes kunstilist väljenduslaadi vajavates töödes, siis tegelikult võib isegi raamatupidaja töö teatud mõttes loov olla. Loovuse mõjutamisel toob Harvardi Ärikooli professor Teresa M. Amabile artiklis „How to kill creativity?“ (Harvard Business Review, 1998) sisse sisemise ja välise motivatsiooni mõiste. Sisemine ehk loomuomane motivatsioon mõjutab loovust üldjuhul rohkem kui välised tegurid, samas just välised motivatsioonitegurid kipuvad olema äris probleemide allikaks. Tiina Saar sõnastab raamatus „Teistmoodi tegijad“ (Äripäeva Kirjastus, 2009) sisemise motivatsiooni nii: „Sisemine motivatsioon on salapärane, tahtmine teha mõnd tööd, lahendada mõnda ülesannet lihtsalt lusti pärast.“ Kuidas seda salapärast kirge siis sütitada, kui raha „ei tööta“?

Naer on terviseks

Sisemist motivatsiooni väga palju mõjutada ehk ei saagi, kuid arvesse saab võtta, et lisaks välistele teguritele, nagu näiteks raha ja vinge kontor, mõjutab inimest töökeskkond ka laiemas mõttes: suhted ja suhtumine nii väiksemas tiimis kui ka ettevõttes laiemalt.

Väga tabav on PhD Valdur Mikita võrdlus – „organisatsiooni tervist saab mõõta sellega, kui palju selle inimesed koos naeravad, mitte igaüks üksi ja teiste üle“ (Saar, 2009). Kui sisemiselt ettevõttes kõik korras ei ole, siis tõepoolest sellist vabadust naljalt ei teki. Suheteta aga ei saa, sest tööl veedame suure osa oma ajast ning elame kolleegidega praktiliselt koos.

Juhi roll avatud õhkkonna loomisel ja isikliku eeskuju andmisel on suur, kuid ka töötajal tasub aeg-ajalt läbi mõelda, miks ta selles firmas siin ja praegu on. Kui mõtted on mujal ja midagi alatasa kripeldab, siis kandub see pahatihti teistele tiimiliikmetele üle. Kuigi pühendumust mõjutavad lisaks isiklikele ootustele ja kavatsustele ka suhted ülejäänud meeskonnaga, võib füüsilise keskkonnaga palju korda saata. Vahel piisab väga väikesest muudatusest ruumis, et enesetunne muutuks palju paremaks. Selleks tuleb osata märgata, kuidas miski ruumis mõjub.

Toetav keskkond
Suures ettevõttes ei saagi kõik kõigile meeldida, kuid kindlasti on midagi, mida saab enda käe järgi sättida. Pane oma asjad nii, nagu on parem, ilma väliste eeskirjadeta, kommeteta, moeta, soovitab Tallinna Ülikooli loovusõpetuse dotsent Eda Heinla (Saar, 2009). Lisaks sisustusele tuleb mõistagi arvestada tööoludega. Kui sellisel suvel, nagu äsja just kõik Eestimaal kogesime, kontoris konditsioneerid ei tööta, siis pole ka kusagilt töölusti võtta. Eelmisel sügisel uude peamajja kolinud G4S Eesti kontoritöötajad ütlesid sel suvel korduvalt häid sõnu kolimise kohta, sest suvekuumast hoolimata said tööasjad kontoriseinte vahel aetud.

Vähem oluline pole ka võimalus silma- ja mõttepausideks, mille olulisust ka meie sekretär pea iga päev meelde tuletab. Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate professor Eha Rüütel tõdeb Tiina Saare raamatus, et töö väsitab paratamatult ning tähelepanuvõime taastamiseks peaks töökeskkond võimaldama aeg-ajalist eemaldumist, et puhata silmi ning lasta mõtetel rännata. Eriti tõsiselt on seda soovitust võtnud jaapanlased, kes lõid oma kontorisse troopilise mereranna imitatsiooni – liivaranna kujutisega vaip, merekohin kõlaritest ning tõetruud 3D efektid.

Liitvad loovtegevused
ehetelaud
Hästi aitavad taastuda ka loovtegevused ning mitte alati ei pea need täitma konkreetset tööalast eesmärki. Meenub suvisest töötamisest hetk, kui üks kolleegidest laotas avatud kööginurgas laiali hulga kristallehteid – tekitas veidi elevust ning viis tõepoolest mõtte korraks puhkama. Loovtegevused toimivad nii inimeste enesekindluse taastamiseks kui ka parema õhkkonna kujundamiseks, osutab Eha Rüütel Tiina Saare raamatus. Ja mis eriti oluline: loovus on hea ennetusravim nii stressi, depressiooni kui ka läbipõlemise vastu.

Oskuslikult kasutatuna on loovtegevused omal kohal uute ideede soodustamiseks, koostöö arendamiseks, probleemide lahendamiseks, organisatsiooni tegevuse analüüsimiseks ja tagasiside saamiseks (Saar, 2009). Selliseks arendavaks ja liitvaks tegevusteks võib olla mis tahes ühine ettevõtmine, olgu selleks koos korraldatud tervisematk, koristamistalgud, spordiklubi üritus, suvepäevad, sünnipäevade tähistamine, reisimuljete jagamine või vabamas vormis koolitus. Seejuures ei pea sugugi ootama, et keegi teine sinu jaoks põneva idee välja käiks, vaid alati võib ise mõne sellise vahva projekti ellu viia. Nii saab igaüks panustada mõnusama töökeskkonna loomisesse. Mul on juba üks mõte peas küpsemas!

Jaga

Kommenteeri