Infokaitseteenus – kuhu jõuavad kõige salajasemad dokumendid?

0
Kristiina Makut, G4S Eesti turundusspetsialist

Kristiina Makut, G4S Eesti turundusspetsialist

Kui palju tead sa G4Si infokaitseteenusest? Ilmselt piirduvad enamiku teadmised sellega, et tegu on teenusega, mille sisuks on konfidentsiaalsete dokumentide ja andmekandjate äravedu ning hävitamine. Võiks nagu rohkem teada, samas justkui ei tohiks ka.

Küsimused nagu „Kuidas teenuse osutamine välja näeb?“ või „Mis saab purustatud jäätmetest?“ jäävad tõenäoliselt arglikult vastuseid ootama. Võtame siinkohal julguse kokku ja üritame loosse veidi selgust tuua. Vastuste saamisel on abiks G4Si infokaitseteenuse müügijuht Vivika Kendra, kes toimetab mitmel rindel, alates lepingute sõlmimisest kuni veoringide koostamiseni.

Infokaitseteenuse kuller Raido Pappel küttegraanuliteks saanud dokumentide taustal

Infokaitseteenuse kuller Raido Pappel on üks nendest vähestest, kes on oma silmaga näinud, kuidas riigisaladustest saavad küttegraanulid. Foto: G4S

Mitte ainult vedu ja hävitamine

Vivikal on G4Si infokaitseteenuse korraldamisel abiks kliendihaldur ja neli autojuht-kullerit, kes koguvad kaubad klientidelt kokku ning veavad need turvaliselt ära. Kolm kullerit tegutseb Tallinnas ja selle ümbruses, sõites vajadusel ka kaugemale saartele või hoopiski Ida-Eestisse. Neljanda tööpiirkonnaks on Lõuna-Eesti.

Infokaitseteenuse osutamine algab hetkest, mil klient pöördub müügijuht Vivika poole sooviga konfidentsiaalsetest dokumentidest turvaliselt vabaneda. Siinkohal on väga oluline teha kindlaks täpne kogus, mis kliendi juurest ära viia tuleb. Vivika sõnul kipuvad kliendid seda sageli nii üle- kui alahindama. Mõni suurustleb oma dokumendikuhjaga, mis mahub tegelikult kõige väiksemasse, 50-liitrisesse kogumiskasti, teisel jälle ootab äraviimist viis alusetäit, millele viidatakse kui „sutike paberit“.

Kui palju on „sutike paberit“?

Õnneks on Vivikal välja kujunenud teatud meetodid, mille abil dokumentide mahtu kindlaks teha. Näiteks üritab ta kliendilt uurida, kas dokumendid on lahtiselt või kaustades. Kaustade puhul saab pilt selgeks, kui on teada nende paksus, näiteks 2 cm või 5 cm. Selle põhjal saab kindlaks teha kausta keskmise kaalu ning korrutades selle läbi kaustade arvuga, saab juba küllaltki täpselt määrata kliendi juurde saadetava koguja suuruse. Sellisel moel info kogumine on Vivika jaoks tavaline protsess.

Olles kindlaks teinud äraveetava koguse, tuleb otsustada, mitu autojuhti ja autot veosele järele saata. Nagu öeldud, toimetab G4Si infokaitseteenuse lipu all neli meest, kõik G4Si vormirõivais ja varustatud töötõenditega. Nende käsutuses on neli kaubabussi. Väiksema koguse puhul saab hakkama ühe mehe ja bussiga, suurema koguse puhul tuleb neid kliendi juurde saata rohkem. Kõik dokumendid lähevad spetsiaalsetesse kogujatesse, mis seejärel plommitakse. Kui tegu on eriti suuremahulise kaubaga, mis asub kas lahtiselt või alustel, läheb selleks vaja haagisega veoautot. Sellisel juhul ei teostata vedu enam infokaitseteenuse bussiga, vaid kasutatakse koostööpartneri abi.

Veoringe planeerib üldjuhul kliendihaldur, kuid vahel abistab teda selles ka Vivika, võttes aluseks teatud regulaarveod ja täiendades neid juurde tekkinud ühekordsete vedudega. Kui uued veod olemasolevasse veograafikusse ei mahu, koostab Vivika täiesti uued veoringid. Üldreegel on see, et kõik kliendipunktid saavad vähemalt kord kuus läbi käidud ja liigsetest dokumentidest vabastatud.

Dokumendid teel hävitamisele

Dokumendid teel hävitamisele. Foto: G4S

Turvalisus igas lülis

Kui G4Si infokaitseteenuse auto saabub kliendi juurde, vormistatakse selle kohta akt. Üks akt koosneb neljast lehest. Esimene täidetakse siis, kui klient on kauba veoks üle andnud, ja see jääb talle. Ülejäänud lehed liiguvad koos hävitamisele mineva kaubaga tehasesse ning täidetakse siis, kui kaup saab nõuetekohaselt hävitatud. Neile lüüakse peale ka nn hävitustemplid, misjärel saadetakse üks lehtedest kliendile, tõendiks audiitorite ja teiste kontrollijate jaoks. Ülejäänud kaks jäävad G4Si infokaitseteenuse arhiivi.

Mis aga juhtub konfidentsiaalsete dokumentide või teiste andmekandjatega tehases? Kõigepealt tervitavad saabujaid usinad kaamerad, kelle valvas pilk hoiab silma peal absoluutselt kõigel, mis tehases toimub, alates laekunud kauba lahtiplommimisest kuni selle lõpliku purustamiseni. Kaamerapilt jookseb tehase kontori ekraanidele ning see ka salvestatakse. Soovi korral saavad kliendid tagantjärele vajalikke salvestisi välja võtta. Kindlust lisab asjaolu, et kaamerad on kontrollitud ja heaks kiidetud tehase üldise turvaauditi käigus, mille viis läbi G4S ise.

Tehases ootavad hävitatavat materjali mitu erinevat sorteerimisliini ja purustit. Vanapaberi jaoks on oma liin, dokumendipaberi jaoks teine ning esindatud on ka elektroonika liin. Kogu saabunud kaup sorteeritakse, võetakse vajadusel juppideks (elektroonika) ning purustatakse. Destruktiivse loomuga masinast väljub materjal alati ühel ja samal kujul – kandiliste plokkidena, mis koosnevad kas paberi-, metalli-, plastiku- või muudest jääkidest. Et hävitusprotsess kulgeks plaanipäraselt, jälgib seda otsast lõpuni G4Si töötaja.

Hävitatud kauba uus elu

Dokumendid tõstetakse laaduriga hävitusmasinasse, kust nad väljuvad küünesuuruste helvestena

Dokumendid tõstetakse laaduriga hävitusmasinasse, kust nad väljuvad küünesuuruste helvestena. Foto: G4S

Kogu purustatud materjal suunatakse taaskasutusse. Prügina ei ladestata midagi, see on lausa seadusega keelatud. Kogu asja juures on natuke kurb see, et pea kõik jääkmaterjal eksporditakse – Eestis taaskasutatav osa on kaduvväike. Meil tehakse paberimassist enamjaolt tselluvatti, mõningal määral kasutatakse seda ka loomade allapanuks.

Vivika sõnul saab paberit taaskasutada 7–10 korda, elektroonika on aga kõigest 17–18 protsendi ulatuses taaskasutatav. Nii väike protsent on selgitatav seadmete koostisosade üksteisest eraldamise keerukusega. Selles valguses tasub tõsiselt järele mõelda, kas viimasel ajal propageeritav paberivaba asjaajamine on ikka nii keskkonnasäästlik nagu räägitakse. Eriti arvestades asjaolu, et tehniliste vidinate tootmiseks kulub palju rohkem ressursse ja energiat kui vana hea paberi puhul.

G4Si infokaitseteenuse seisukohast ei ole aga vahet, kas hävitada paberil või muul kujul olevaid konfidentsiaalseid andmeid. Turvalisus on tagatud kõigil juhtudel, ökoloogilise jalajälje suurus aga jäägu kliendi enda südametunnistusele.

Vaata lisaks: www.infokaitseteenus.ee

Jaga

Kommenteeri