Internetiturvalisus algab sinust endast

0
Küberhügieen

Palju saab oma turvalisuse tagamiseks netis ära teha igaüks ise. Foto: Shutterstock.com

Juba neli aastat tagasi võis esimest korda kuulda sõna küberhügieen. Täites küberhügieeni nõudeid, saad suure osa turvalisusest netis suheldes ise tagada. Nii hoiad arvuti suurema tõenäosusega viirustest puhtana ning kaitsed ka enda identiteeti.

Digiajakirjanik Hans Lõugas jagas 9. veebruaril toimunud Targalt internetis konverentsil “Nutikalt netis – kaitse ennast ja oma sõpra” nõu, kuidas hoida head küberhügieeni ja seega tagada enda turvalisust netis.

Head paroolid
Erinevatel keskkondadel on omad nõuded turvalise salasõna panekul,  kuid üldjuhul peab salasõna koosnema vähemalt 6 sümbolist, sisaldama nii suuri kui ka väikeseid tähti, numbreid ja lisaks sümboleid. Kindlasti tasub vältida salasõnu, mis sisaldavad sinu (kasutaja)nime, sünniaega või näiteks telefoninumbrit, soovitas Kaitseliidu Küberüksuse vabatahtlik väljaõppepealik Sille Laks. Hiljaaegu eestindas levinumad paroolid ka Postimehe tehnikatoimetus: 25 maailma enimlevinud parooli. Samuti tuleb teatud aja järel salasõnu vahetada.

Tarkvarauuendused
Uuendused võivad tunduda tüütute tegevustena, mis satuvad ikka siis ette, kui oleks vaja mõni dokument lõpetada või oluline tööülesanne ära teha. Uuendused ei ole aga niisama, asja ees, teist taga. Tihtipeale kõrvaldab uuendus mõne turvaaugu ja seetõttu on uuenduse tõmbamine tähtis. Küll aga tasub jälgida, kas tegemist on autentse lingiga, sest vahel peidab end uuenduse taga ka mõni pahalase link.

Ära kliki, ära ava kõike
Isegi kui tegemist on usaldusväärse isiku saadetud lingiga, tuleb kriitiliselt suhtuda kahtlastesse linkidesse. Paljud petuskeemid ja õngitsemised on võtnud aluseks mõne tuntud lehe nime ja sarnase disaini, samas kui domeeni lõpp on hoopis teise aadressiga. Kahtlusi võib tekitada ka vigane tekst. Kui vähegi kõhkled, siis jäta pigem avamata.

Politsei- ja Piirivalveameti Küberkuritegude ja digitaaltõendite talituse ekspert Reemo Salupõld tõi näiteks, et ka pealtnäha usaldusväärne isik ei pruugi seda olla. Nii on tulnud ette kuritegusid, kus linke on jaganud foorumi haldajad.

Näitena elust enesest tõi Hans Lõugas ka juhtumi 23. detsembrist 2015, kui Ukrainas tekkis ulatuslik elektrikatkestus. Katkestuse käivitas valedele linkidele klikkamise ahel. Nii et virtuaalmaailmas tehtud klikid võivad olla vägagi reaalsete tagajärgedega.

Internetis hoia taba lukus
Üks asi on turvalise salasõna seadmine, teine on elementaarne turvalisuse tagamine sellega, et logid end igast keskkonnast välja ning ei jäta salasõna paberile kirjutatuna klaviatuuri peale. Kui kellegagi üldse oma salasõna jagada, siis seda võivad Sille Laksi sõnul teha alaealised lapsed oma vanematega. Eakamatele inimestele tasuks seevastu õpetada, kuidas salasõna meelde jätta või kuis seada sellist salasõna, mida teised ära ei mõistata, kuid mis inimesele endale hästi meelde jääb.

Kasuta kaheastmelist sisselogimist
Sellist süsteemi võimaldab näiteks Gmail, samuti saad peale panna kontrolli, et keskkond annaks teada, kui logid sisse tavapärasest teisest masinast või veebilehitsejaga.

Ole avatud internetis ettevaatlik
Võimalusel väldi tasuta wifi kohti, ka telefoniandmeside on turvalisem kui avatud wifi. Kunagi ei tea, kes on teised sama võrgu kasutajad ja mis huvi võib neil olla sinu arvuti sisu vastu.

 

 

Jaga

Kommenteeri