Juhtimiskeskuse dublant hoiab halvad üllatused eemal

0
Julia Garanža

Julia Garanža, G4S Eesti kommunikatsioonijuht

lmselt teavad väga vähesed, et G4Sil on kaks juhtimiskeskust. Reservjuhtimiskeskus asub Tallinnas, selle täpsemat asukohta turvakaalutlustel laialt ei levitata.

Erinevalt põhijuhtimiskeskusest, kus elu keeb ja töö käib ööpäev ringi, on varukeskus iseenesest mõistetavalt inimtühi. Ainsa hingelisena võtab meid arvuteid täis ruumis vastu mustakirju põhjakoristaja Liivo, kes hoiab reservkeskusel silma peal läbi akvaariumi klaasi. Milleks peab G4S kahte juhtimiskeskust ning mis puhkudel „väiksemat venda” kasutatakse?

Reservjuhtimiskeskus

Vahetuse juht Marek Ottson G4S Eesti reservjuhtimiskeskuses. Foto: G4S Eesti

„Emakontsern reservjuhtimiskeskuse pidamist otseselt ei nõua, kuigi enamikus üle maailma asuvates G4Si üksustes on need olemas,” selgitab äriarenduse osakonna juhataja Andrus Jauk, kes 2009 .aastal oli üks neist, kes viisid ellu reservjuhtimiskeskuse idee. „Põhikeskuse „väiksem vend” sai loodud riskide hajutamiseks, et võiksime garanteerida oma klientidele turvateenuse toimimise ka erakorralise sündmuste puhul,” lisab Andrus. Reservjuhtimiskeskus saab tehnilise valve kliente teenindada ka siis, kui peaksime mingil tõsisel põhjusel peamajast kiirelt lahkuma. Sama kehtib mehitatud valve kontrolli kohta – ka need funktsioonid võtab reservjuhtimiskeskus üle.

Lisagarantii turvateenuse toimimisele
Otsustavaks jõuks, mis sunniks juhtimiskeskuse meeskonda hülgama oma peamajas asuvat ruumi, peab olema midagi tõsist – tuleoht, pommiähvardus –, ühesõnaga, brutaalne, äkiline ja möödapääsmatu oht. Juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääker möönab siiski muhedalt, et tema oma meeskonnaga 1000 kilomeetri raadiuses kõige nüüdisaegsemast juhtimiskeskusest naljalt ei lahku: „Siin on meil tulekindlad uksed, oma sanitaarsõlm, korralik ventilatsioon, backup’itud süsteemid – seega tuleb lahkumine kõne alla vaid siis, kui saame selleks päästeameti korralduse.”

Reservjuhtimiskeskus

G4S Eesti reservjuhtimiskeskus, esiplaanil vahetuse vanem Ove Sesmin. Foto: G4S Eesti

IT-osakonna juhataja Margo Külv lisab, et reservkeskuse olemasolu on vaid väike osa süsteemist, mis kindlustab turvateenuse katkematuse. „Juhtimiskeskus kasutab klientide teenindamiseks ligi 30 programmi ning nende toimimist kindlustavad mitmed abinõud. Lühiajalise voolukatkestuse korral hoiab juhtimiskeskuse elus 64-kilovatine puhvertoiteallikas (UPS). Kauem kestva voolukatkestuse korral tagab kõikide uue peamaja süsteemide – elektri, interneti, ventilatsiooni – toimimise võimas diiselgeneraator, mis suudab ühe tankimisega hoida 8-korruselist maja töövõimelisena 24 tundi, tarbides selleks 1500 liitrit diislikütust.

Riskide hajutamiseks on juhtimiskeskuse peamiseks töövahendiks olev Safecon (tehnilise valve häirete töötlemise platvorm) dubleeritud teise füüsilise serveriga, mis mõistagi ei asu G4Si peamajas. Samuti on dubleeritud kõneside. Safecon suudab tagavara serverit „soojas hoida” andmete automaatse uuendamisega. Võimekust töödelda häireid teisel serveril kontrollitakse kohustuslikus korras kolm korda aastas. Kõiki häiretega seonduvaid andmeid uuendatakse varuserveris automaatselt iga viie minuti tagant, objektide staatilisi andmeid kord tunnis.

Paljud juhtimiskeskuse programmid, sealhulgas G4Si autopargi järelevalveprogramm SeeMe ning elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldus, toimivad veebipõhiselt. Nendega seotud klientide teenindamine võib jätkuda ükskõik kust, kus on internetiühendus. „Ekstreemolukorras on täismahus teenuse tagamine küll raskendatud, kuid tehnilise valve kliendid, keda on Eestis ligi 48 000, saavad meie teenusega jätkuvalt arvestada,” ütleb Külv. Reservjuhtimiskeskuse arvutitele teeb IT-osakond regulaarseid programmide uuendusi, et olukorras X oleksid need valmis „suure venna” töökoormuse enda õlgadele võtma.

9 ärevat minutit
Juhtimiskeskuse juhataja Reiko Tääker räägib, et mullu suvel peamajas toimunud evakuatsiooniõppusel jõudsid nad oma meeskonnaga reservjuhtimiskeskusesse üheksa minutiga. See ärev aeg sisaldas ka töötajate sisselogimist ehk valmisolekut häirete teenindamiseks. Kohale mindi patrullekipaažide autodega. Varukeskuses on ettenähtud töökohad üheksale inimesele: vahetuse juhile, häirejuhtimise spetsialistidele ja mehitatud valve operaatorile. Vajadusel saab suure akvaariumiga varustatud ruumi lisada veel paar töökohta.

Tääkeri sõnul on igas juhtimiskeskuse vahetuses neid inimesi, kes on „kloonis” käinud ning katsetanud seal töötamist. „Edaspidi plaanime kasutada reservjuhtimiskeskust ka koolituskohana, kus meie uued töötajaid saavad rahulikult, kuid samas maksimaalselt elulistes tingimustes treenida,” räägib Tääker.

Juhtimiskeskuses kasutusel olevad tarkvarad:
Safecon – tehnilise valve häirete töötlemise platvorm
Voicecom, Cronos – mehitatud valve kontrolliprogramm
HotSec – suurklientide objektide häirete haldusprogramm
SLX – müügi- ja kliendihaldusprogramm
TAP – tööaja planeerimise programm
Lotus Notes – vahetuse aruanded, suhtlusprogramm üksuste vahel
Patrullide ja ressursside haldusprogrammid, sh E-patrull
Kontoriprogrammid

Veebipõhised lahendused:
Cobra – sõidukitest tulevate häirete töötlus
SeeMee – autode valve- ja jälgimissüsteem
ELMO – elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku haldusprogramm

Jaga

Kommenteeri