Kas tead, kuidas ja millist helkurit kanda?

0

Maanteeametil on käimas sügisene kampaania, et inimesed kannaks hoolega helkurit. See väike ese võib mõnegi ohtliku olukorra ära hoida ja on seega üks odavamaid elukindlustusi. Milline on üks õige helkur ja kuidas seda kanda? Kuidas veel end nähtvaks teha?

Olen silmapaistev

“Olen silmapaistev” kampaaniaga kutsub Maanteeamet end pimedal ajal nähtavaks tegema. Foto: Maanteeamet

Eestis on helkuri kandmine kohustuslik. Halva nähtavuse korral või pimedal ajal peab jalakäija kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes kasutama helkurit või valgusallikat. Selleks, et helkur säraks, peab talle peale langema valgus. See efekt on parim pimedal ajal, kuid ka sügisesed ja talvised päevad on tihtipeale pimedad ja sompus ja seega võiks helkurit kanda päevasel ajal. Helkurist palju abi ka linnakeskkonnas, kus on vaja end nähtavaks teha nii teed ületades kui ka bussipeatuses seistes.

Mitu helkurit on parem kui üks
Varasemates kampaaniates on Maanteeamet rõhutanud helkuri kandmise vajadust maanteel vasakpoolsel teepeenral kõndimisel ning andnud sellest tulenevalt soovituse kinnitada rippuv jalakäija helkur 50-80 cm kõrgusele maapinnast. Tegelikult varitsevad ohud ka linnakeskkonnas. Ülekäigurajal, kõnniteel või bussitaskus oodates, aga ka maanteel teed ületades ei paista vaid ühele kehapoolele kinnitatud reflektor sõidukijuhile piisavat hästi ning tal ei jää aega ohuolukorrale adekvaatselt reageerida. Sestap on soovituslik kanda korraga mitmeid eri funktsiooniga valgustpeegeldavaid tooteid.

Helkur peab vastama kindlatele nõuetele
Selleks, et helkurist ka abi oleks, peab see vastama kindlatele nõuetele. Sestap ei tasu helkurit valida hinna järgi, vaid selle põhjal, kas vajalikud nõuded on täidetud ning kas helkuri suurus on lubatu piires. Sertifitseeritud toote  peegelduvusomadused vastavad seatud nõuetele ning selle valgustpeegeldav pind on piisava suurusega (15-50 cm² ühe külje kohta), tagamaks pimedal ajal märgatavust. Eelistada tasub alati suuremaid helkureid väikestele. Samuti tuleb jälgida, et helkuri pinnal olev kiri või trükipilt ei oleks ülemäära suur ega kataks kogu helkurit.

Helkuri pakendil peab olema kirjas:

  • Toote nimetus. Kui pakendil puudub nimetus „helkur“ ,ei pruugi olla tegemist kvaliteetse helkuriga.
  • Andmed tootja kohta.
  • CE vastavusmärgis tootel või selle pakendil.
  • Viide standardile EN 13356:2001. See sätestab nõuded helkuri kvaliteedile.
  • Eestikeelne kasutusjuhend teksti või pildina.

Innovatiivsed lahendused
Eri suuruse ja kujuga jalakäijahelkuri ning ohutusvesti kõrval on viimastel aastatel enda nähtavaks tegemise vahendite hulka lisandunud innovatiivseid lahendusi, mis pakuvad iseseisvalt või koos klassikalise helkuriga pimeda ajal liikudes tõhusat kaitset. Näiteks on võimalik helkurefektiga aerosooliga üle pihustada jalgrattaraam, lapsevankri rattad, seljakott, kiiver ja miks mitte ka rõivad. Selliseid aerosoole on valmisatud erinevate materjalide jaoks, arvestada tuleb lihtsalt, et see spreikiht kulub ajaga ja seega tuleks peegeldavate omaduste säilitamiseks esemeid sellega regulaarselt üle lasta.

Üha populaarsemad on ka helkurriidest rõivad ning ka erinevad aksessuaarid, mida saab igapäevaste riiete peale panna, alates helkurtraksidest kuni neoonvärvides rattasussideni. Võimalusi on palju ning tuleb olla vaid nutikas ja loov, et end silmapaistvaks teha.

Kas teadsid, et? Maailma esimese helkuri patenteeris 1934. aastal Nottinghami teetööline Percy Shaw. Idee sai ta sellest, et märkas, kuidas kassi silmad peegeldavad teepervel autotulede valgust. Esimene helkur kujutas endast kummist raamiga ääristatud marmorklotsi. Mõni aasta hiljem ühendati omavahel kaks leiutis, plast ja helkur. 1947. aastal võeti nn kassisilmad maanteedel kasutusse. Helkuri leiutaja pärjati Briti impeeriumi ordeniga, sest sündinud oli teedrajav innovatsioon liiklusohutuse valdkonnas.

Loe lisaks: www.silmapaistev.ee

 

 

Jaga

Kommenteeri