Kas terapeut on klienditeenindaja?

0

Marina Paula Eberth, psühholoogiamagister, Holistika Instituudi juhataja 

Teraapiad on väga palju erinevaid liike, erinevate ametinimedega terapeute tohutul hulgal. Tarvitseb vaid avada veeb www.teraapia.com ja teie ees avaneb lai valik erinevate teraapiateenuste pakkujaid. Kas nad on teenindajad? Jah, kindlasti on nad klienditeenindajad – kõik nad pakuvad mingit teenust ja võtavad vastu raha kliendilt, kes seda teenust ostab.

Asi pole siiski nii lihtne. Vahetevahel potsatab mu meilikasti kiri, milles abivajaja kirjeldab oma tõsist probleemi, näiteks piinavat ärevustunnet, veefoobiat või aastatepikkust depressiooni. Ta kirjeldab põhjalikult kõike, mida ta juba on proovinud, loeb üles terapeudid, kelle juures ta on käinud, kuid ei keegi ega miski pole teda aidanud. Kirja lõppu lisab ta aupaklikult, et on minust palju head kuulnud ja loodab, et just mina saan teda aidata. Selle asemel, et rõõmustada oma hea maine üle, muutun ma tõsiseks. Kirjutaja on inimene, kes kliendina ootab terapeudilt imet ja suure tõenäosusega ei tunneta omaenda vastutust paranemise eest. Kui ma otsustan, et alustan selle inimesega koostööd, siis on meie suhe tema poolt üsna üheselt määratletud – tema on klient ja mina teenindaja. Minu esimeseks ülesandeks on sellele inimesele selgitada, et ma ei saa tema olukorda muuta, kui tema ei ole valmis tulemuse nimel minuga koostööd tegema ja muutuste esilekutsumisel oma osa täitma. Kui läheneda käesoleva loo pealkirja võtmes, siis tuleb mul talle selgitada, et terapeudina ei ole ma ainult teenindaja. Kui ta tahab probleemist vabaneda, siis tuleb tal endal midagi muuta – kas uskumusi või hoiakuid, käitumist või eluviisi.

Ma olen aastaid olnud terapeut. Alustasin psühhoterapeudina, viimased 15 aastat olen olnud holistiline terapeut ja ka klientidele pakutav teenus on avaram, mitmeplaanilisem, sest teraapiaprotsessi fookuses pole mitte ainult kliendi psüühika vaid ka tema keha ja hing.

Holistilise regressiooni terapeutidel on ühine kutsestandard aroomterapeutide, eesti loodusterapeutide, tai loodusterapeutide, hiina loodusterapeutide, homöopaatide, refleksoloogide, shiatsu terapeutide ja tiibeti loodusterapeutidega – me kõik oleme täiendmeditsiini ja loodusravi terapeudid. Siiski pole terapeudi-kliendi suhe erinevate teraapiate puhul ühesugune, erinevus on kliendipoolse vastutuse määras.

Näiteks shiatsu terapeudi seansil pole kliendil teha muud, kui lamada lõõgastunult ja võtta vastu kõik see, mida terapeut ta keha tervendamiseks ja heaoluks teeb. Kui aga klient tahab pikaajalisi tulemusi, st oma ihuhädast päriselt terveneda, ei saa ta jääda vaid passiivseks teenuse nautijaks. Nii nagu kirjutavad oma kodulehel shiatsu terapeudid Valdo ja Kadri Herzmann, tuleb ühiselt seada eesmärke ka eluviiside korrigeerimiseks: „Võtmefaktoriks on patsiendi enda elujõud, arusaam enda olukorrast ja valmisolek muutusteks.“ 

Võrreldes kliendi-terapeudi suhet erinevate teraapiate puhul, võib teha üldistuse: mida rohkem on teraapia fookuses inimese psüühika, mida enam on teraapiaprotsessi haaratud kliendi tunded, mõtted ja hoiakud, seda enam on vaja kliendipoolset aktiivsust. Näiteks holistilises regressiooniteraapias ei ole mõtet teraapiaprotsessi alustadagi, kui kliendil pole eesmärki. Eesmärgita uudistajaid nimetavad terapeudid naljatamisi „turistideks“. Kui turistist esimese seansi vestluse jooksul motiveeritud klienti ei saa, võib juhtuda, et terapeut jätab temaga sõbralikult hüvasti, sest oleks ebaeetiline lasta kliendil kulutada raha teenusele, mis teda kindlasti ei aita. Klient peab soovima muutust ja seda kirjeldama. Ta ei pea teadma, kuidas ta selle muutuseni jõuab, see teadmine kuulub holistilise regressiooni terapeudi kompetentsi, aga ta peab oskama kirjeldada lõpptulemust ja osalema aktiivse koostööpartnerina nii vestlustes kui holistilistes rännakutes sisemaailma.

Paradoksaalsel kombel peab siin paika tuntud ütlus „klient on kuningas“ – ilma kuninga tahteta ei lange kuningriigis juuksekarv ka mitte. Klient on siin tõepoolest kuningas, ilma tema nõusolekuta sisemaailma muutusi ei toimu. Terapeut on nagu kuninga nõunik, kes teeb ettepanekuid, mida muuta.

Muutmiskäsud peab kuningas ise välja andma ja ka selle eest hoolt kandma, et muutused saaksid ellu viidud. Terapeut ei saa kliendi eest tema elu elada ja teraapia tulemus oleneb sellest, kui palju muutusi oma sisemaailmas ja elus klient tegelikult teeb.

Kas terapeut on vaid klienditeenindaja? Ei, kindlasti mitte. Kliendi omaenda aktiivsuse määr määrab teraapias tegeliku lõpptulemuse.

Kui homöopaadi klient ei järgi tema juhiseid ravimainete sissevõtmisel, siis ei pruugi tervenemist toimuda. Ka hiina ja tiibeti meditsiini puhul tuleb kliendil endal teha muutusi oma toitumises ja eluviisis, mõnikord lausa drastilisi. Olles ise olnud oma ihuhädadega mõne terapeudi klient, pean nentima tõsiasja, et mõnede muutuste tegemine pole ei mugav ega meeldiv. Kui ma terapeudi poolt soovitatud muutust teha ei suuda, siis on ausam seda endale tunnistada ja jätta ütlemata, et see terapeut on kehv või see teraapia ei tööta.

Ma pole originaalne, kui kordan väidet, et meie ühiskonnas on kliendi ja teenindaja rollid paigast ära, sest teenindajalt nõutakse palju ja klient pahatihti oma vastutust ei tunneta. Mis puutub tervishoidu, siis siin on asi päris vildakas. Kuigi tervis on kliendi oma ja sõltub kõige enam tema enda tegemistest ja tegematajätmistest, oodatakse terapeutidelt sama, mida teenindajalt autoremonditöökojas – tehke mind korda. Hädasti on vaja muutust, sest tulemus taandub küsimusele: Kui palju on terapeut ja klient koostööpartnerid?

Jaga

Kommenteeri