Kodu tuleohust priiks: praktilised nõuanded

0

Nõuandeid jagab Siim Siska, G4S Eesti tuleohutuskoolitaja

Enne tõsiste külmalainete saabumist ja jõulupuudel küünalde süütamist on alati asjakohane meelde tuletada peamised tuleohtutustreeglid, millest kinni pidamine tagab meile mõnusa ja rahuliku olemise nii pühade kui enne ja pärast seda.  

Kas sul on kodus töökorras suitsuandur?
Suur osa tuleõnnetusi leiab aset just öisel ajal, mil inimesed magavad. Kurvakstegevalt tihti on inimesed hukkunud vingugaasi sissehingamise tagajärjel. Kui inimene ärkab siis, kui tuli on juba lahti läinud, on tihtipeale lootusetult hilja hoonest evakueeruda. Kuid enamikul juhtudel tapab siiski vingugaas inimesi unepealt.

Eesti Vabariigi seadus kohustab meid kõiki paigaldama oma koju vähemalt ühe töökorras tulekahjuanduri. Samas ei ole küsimus niivõrd seaduste täitmises, kui selles, et eeskätt tuleb meil mõelda enda ja oma lähedaste elule ja tervisele – sest õnnetus ei hüüa tulles.

Kui teie kodus ei ole veel suitsuandurit, saab selle soetada kõikvõimalikest tuleohutusega tegelevatest ettevõtetest, suuremates kaubanduskeskustest või üsna vähese ajakuluga ka G4Si netipoest (http://www.g4s.ee/pood)

Ostmisel tuleb jälgida, et seadmel oleks CE-tähis , et see vastaks standardile EN 14604 ja kindlasti peab seadmega kaasas olema eestikeelne paigaldus- ja hooldusjuhend.

Pakendil või ostudokumendil peavad olema müüja kontaktandmed juhuks, kui seadme töös peaks tekkima tõrkeid garantiiperioodil. Veendu, et juhendis on kirjas seadme eeldatav tööiga ja garantiiremondi või ümbervahetamise tingimused. Säilita ostudokument vähemalt garantiiperioodi lõpuni. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seadmes kasutamiseks mõeldud patareitüübile, kuna valede patareide kasutamise tõttu lülituvad andurid tihti põhjuseta häirerežiimile.

Suitsuandur tuleb paigaldada hoone igale korrusele, eluruumidesse ja magamistoa ees asuvasse ruumi. Kindlasti ära paiguta suitsuandurit kööki ja vannituppa, sest lendlev rasv ja veeaurud võivad põhjustada valehäireid ning lühendada seadme eluiga. Köögis tegutsedes tuleb olla lihtsalt tähelepanelik ja mitte lahkuda pliidil või ahjus küpseva toidu juurest valmimisprotsessi ajal.

Kuidas ja millal andurit kontrollida?
Kord nädalas tuleb kontrollida, kas suitsuandur on töökorras. Selleks tuleb vajutada suitsuanduril olevat testnuppu. Kui nupule vajutades kostub helisignaal, on andur töökorras. Kui helisignaali ei ole kuulda, on suure tõenäosusega patarei tühjenenud ja tuleb esimesel võimalusel asendada.

Patarei tühjenemisest annab aegsasti märku kostuv helisignaal (piiks). Ei ole mõistlik jääda ootama patarei lõplikku tühjenemist, vaid vahetada see aegsasti.

Punane vilkuv tuluke suitsuanduril kinnitab anduri töökorras olekut.

Kindlasti on oluline suitsuandurit puhastada. Seda tuleb teha paar- kolm korda aastas, eemaldades tolmuimeja või niiske lapiga anduril olev tolm. Kui tolm jõuab andurisse, võib see põhjustada valehäireid ja halvemal juhul takistab anduril avastamast ruumi kogunenud suitsu. Anduri puhastamine veega on keelatud.

Küttekolded korda ja puhtaks!
Kohe on käre pakane ukse taga paukumas ja viimane aeg veel enne seda üle vaadata oma kütteseadmed. Kütteseadmete kasutamisel on ülioluline pöörata tähelepanu seadmete seisundile, sest katkised, hooldamata ja halvasti ehitatud tulekolded on talvisel ajal väga tihti tulekaju põhjuseks.

Katkiste küttekollete puhul saavad määravaks pragudest või mitte ette nähtud avadest lendlevad sädemed , mis võivad süüdata kolde vahetus läheduses asuva põlevmaterjali (paber, puit, riie jne).

Näide sellest, kui ohtlik võib olla üks silmale peaaegu nähtamatu lendlev säde: Hõõguva sädeme temperatuur on 500+°C. Kui see lendub paberile , mille süttimistemperatuur on 200°C või puit-materjalile, mis võib süttida ca 270°C juures , ei ole palju vaja, et sädemest saaks alguse laastav tulekahju.

Kasutusel olevat ahju, kaminat , pliiti, korstnat ning ühenduslõõre peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui nende kasutusjuhendis ette nähtud. Kui kasutusjuhend puudub või kui juhend ei näe ette muud sagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

Üksikelamus võib iga inimene ise oma küttesüsteeme puhastada, kui üks kord viie aasta jooksul peab seda tööd tegema kutsetunnistusega korstnapühkija, kes peab väljastama ka sellekohase akti.

Korstnapühkijad soovitavad küttesüsteeme hooldada vahetult peale kütteperioodi lõppu ehk siis kevadsuvel, kuid tavaelu kipib ikka minema nii, et hooldus jääb uue kütteperioodi algusaegadesse. Suvekodude puhul, mida talvel ei kasutata, tuleb küttesüsteemid kindlasti enne kevadel kütmisega alustamist korrastada.

Mida parem on korstnas ja küttekoldes tõmme, seda vähem tekib suitsukanali seintele tahma ja pigi. Pigi muudab suitsulõõrid tuleohtlikuks, vähendab küttekolde kasutusiga ning suurendab soojakadu ja küttekulu.

Väga käreda pakasega tuleb hoiduda ahjude ülekütmisest. Ülekütmist saame vältida , kui kütame korraga ühe ahjutäie puid ja mitte rohkem kui 3 ahjutäit ööpäevas. Kindlasti ära hoia küttkolde ees põlevmaterjali , mis võib soojuskiirguse tulemusel või avatud kamina puhul koldest välja paiskunud sädemete lendlemise tagajärjel süttida.

Ukseta kütteseadme puhul kasuta kütmiseks lehtpuid, sest okaspuu põlemisel tekib lendlevaid sädemeid tunduvalt rohkem.

Peale kütmise lõpetamist ja enne siibri sulgemist veendu, et koldes ei oleks näha hõõguvaid söetükke. Siibri liiga varajane sulgemine võib põhjustada vingumürgituse, millel võivad olla väga rasked tagajärjed.

Lahtise tule kasutamine
Esimene advent on möödas ja esimesed küünladki kodudes süüdatud. Lahtise tule kasutamisel pea meeles järgnevat: ära jäta põlevat küünalt järelvalveta, veendu et küünlajalg/alus oleks mitte- süttivast materjalist, ära hoia küünla vahetus läheduses kergestisüttivaid materjale nagu küünlakaunistused, kardinad, jõulukuusk jms.

Tulekustutid
Tulekustuti tuleb valida vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Kõige enamlevinum on pulberkustuti, mis on eeskätt mõeldud tahkete põlevmaterjalide, põlevvedelike ja põlevate gaaside tekitatud tulekahjude kustutamiseks. Kodustes tingimustes võiks kasutusel olla 6 kg pulberkustuti, mis on efektiivne ja mõistliku hinnaga.Pulberkustuti eeliseks on võimalus kasutada seda iga ilmaga, sest kustuti peab toimima temperatuurivahemikus -30°C – +60°C.

Pulberkustuti miinuseks võib lugeda pulbritolmu, mis lendub kustutustööde käigus kõikjale ja nõuab hiljem mahukaid koristustöid. Samuti rikub pulbritolm elektriseadmeid, ladestudes läbi seadme ventilatsiooniava paigaldisele ja põhjustades seadme ülekuumenemise ja rikke. Põlevvedelike kustutamisel puudub pulbril igasugune järelmõju, ehk me saame kustutada leekides oleva põlevedeliku, kuid peale kustutamist saab selle süüdata kohe uuesti.

Vahtkustuti on mõeldud eelkõige tahkete põlevmaterjalide ja põlevvedelike kustutamiseks, kuid on ka olemas spetsiaalseid vahtkustutid rasvainete kustutamiseks (tähis F). Reeglina on rasvkustutid 2kg mahutavusega ja kasutusel köökides, kus rasvast põhjustatud tulekahju oht on suur.

Vahtkustuti eelised pulberkustuti ees on efektiivsem kustutusvõime, samuti ei riku vaht ümbritsevat ruumi ja esemeid  nii ulatuslikult ja põlevvedelike kustutamisel on vahul pikk lärelmõju ehk vedeliku katmisel vahuga ei saa süüdata põlevvedelikku uuesti ja taassüttimisoht puudub.

Vahtkustuti miinuseks on temperatuuritundlikkus. Kui soetate endale vahtkustuti, jälgige kindlasti, millisetes temperatuurivahemikes tuleb seda hoiustada. Vahtkustutite puhul on olemas kustuteid, mille puhul tootja annab madalaimaks kasutustemperatuuriks +5°C ja ka kustuteid, mida saab kasutada kuni -20°C juures.

CO2 ehk süsihappegaaskustutite eeliseks on see, et kustutusaine ei kahjusta põlemiskolde ümber olevaid ruume ja seadmeid. Sellepärast kasutataksegi CO2 kustuteid ruumides, kus on palju elektriseadmeid või muid esemeid, mida pulbritolm või vesi võivad jäädavalt kahjustada.

Suurimaks miinuseks on süsihappegaasi tagasihoidlik kustutusvõime ja vale käsitsemise korra võib gaasikustuti olla ohtlik. Gaasikustutit ei ole otstarbekas kasutada ruumides , kus hoiustatakse suures koguses põlevmaterjali.

Õige käsitsemise korral on kõik kustutid inimestele ohutud.Tulekustuti kasutusjuhend on kirjas iga kustuti pealdisel. Pinge all olevate elektriseadmete kustutamisel peame veenuduma, et kustutil oleks peal tähis E. See annab garantii, et kustutusaine ei juhi elektrit ja on ohutu kasutajale.

Kindlasti laske spetsialistil kontrollida kord aastas oma autos olevat tulekustutit ja korra kahe aasta jooks kustutit, mis ei asu välistingimustes ning on pidevas vertikaalses asendis.

Elektriseadmete ja rasvavapõlengute kustutamiseks ärge kunagi kasutage vett, vaid selleks ettenähtud esmaseid tulekustutusvahendeid.

Kui sul veel ei ole tulekustutit, tee see kingitus saabuvate jõulude puhul endale ja oma perele.

Jaga

Kommenteeri