Kohandame üksinda elava eaka kodu maksimaalselt turvaliseks

0

Ingrid Saarmets
Tegevusterapeut, Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatuse liige

Eakad inimesed elavad sageli üksinda. Kui on vajadus kõrvalabile, käib keegi kord nädalas või mõnel juhul isegi iga päev korra abis. Ülejäänud ööpäeva on inimene üksinda kodus ning sellega kaasneb päris palju ohte.

Üksinda elavate eakatega juhtub sageli õnnetusi, nendest sagedaimad on kukkumised.

Siinkohal on tähtis ennetustöö. Ainult seeläbi saab traumade hulka oluliselt vähendada. Kõige olulisem on koduse keskkonna kohandamine vastavalt eaka erivajadustele. Tekib küsimus, mida eelkõige jälgida, milliseid esmaseid kohandusi eaka kodus teha, et muuta kodu turvaliseks ja abi hõlpsalt kätte saadavaks.

Mida jälgida eaka inimese kodu kohandamisel?
Ruumid
peaksid olema ühtlaselt ja hästi valgustatud. Selleks sobivad LED-lambid kuna nad annavad koheselt peale lülitamist piisavalt valgust. Seintel olevad lülitid võiks asendada liikumisanduritega. Siis ei pea liikumisabivahendi kasutaja vahepeal ühte kätt karkudelt või mõnelt muult abivahendilt eemaldama, kuna lüliteid ei ole vaja vajutada. Ning puudub vajadus öösel tualettruumi minnes lülitit otsida. Lülitite, linkide ja nagide esile toomisel on abiks ka kontrastvärvi kasutamine.

Vaibad võiks kinnitada kahepoolse teibiga põranda külge, et vältida nende servade taha komistamisi. Kui eakas kasutab liikumisabivahendina ratastooli või rulaatorit, oleks mõistlik uksepakud eemaldada ja asendada tasapinnaliste liistudega. Et pääseda rulaatoriga tualettruumi või vannituppa peaks ukseava olema vähemalt 90 cm lai.

Tualettruumi seinale võiks kinnitada käepideme, et oleks hõlpsam istuda ja püsti tõusta. Tualettpaberi rull peaks asetsema mugavalt käeulatuses, mitte küljel või seljataga.

 

Vannitoa kohandamisele peaks kõige rohkem tähelepanu pöörama, kuna pesemistoimingute teostamisel on kukkumised kõige sagedasemad.

Vanni kasutamine on kõige suuremat füüsilist pingutust nõudev toiming. Vanni servale saab kinnitada käepideme, vanni põhja libisemist takistava mati ja kindlasti on vajalik vanniiste. Kõige mugavam on selline vanniiste, mis on vanniservaga tasapinnaline ning seestpoolt fikseeritav. Niiviisi saab vältida külgsuunas libisemist. Dušikabiin ei ole tegelikult kõige parem lahendus. Esiteks on need küllalt kõrge servaga ja sees on liiga vähe ruumi. Eakas peaks pesema istudes, aga kui kabiinis on dušitool, ei jää seal ruumi pesemiseks, samuti on sinna väga keeruline või isegi võimatu paigutada käepidemeid. Kõige turvalisem on avatud duširuum tasapinnalise põrandaga ja piisavalt laia tooliga. Kindlasti peaksid olema kõik pesemistarvikud käeulatuses (näiteks korvis või riiulil).

Riietumine on inimese esimene toiming peale ärkamist ja viimane toiming enne magamaminekut. Ka selle tegevuse juures on esimeseks soovituseks, et riietuma peaks samuti istudes.

Köögis võiks asetada enimkasutatavad asjad mugavale kõrgusele. Soovitatav kõrgus on põlve kõrgusest silmade kõrguseni. Nii väldib eakas sügavaid kummardumisi ja liigseid sirutusi, mis võivad põhjustada tasakaalu häirumist ja kukkumist.

Kui tekib vajadus abi kutsuda, on hea, kui mobiiltelefon on kaelas või paelaga kinnitatud tasku külge. Võimalik on kasutada otsevalimisklahvi. Kindlasti on abiks ka häirenupu süsteem.

Soovitatav oleks konsulteerida mõne tegevusterapeudiga, et teha optimaalsed ümberkohandused.

Jaga

Kommenteeri