Koolijüts ja nutiseade: mida peaksid teadma?

0

Üsna tavapärane on, et koolitarvetega kõrvu jõuab hiljemalt kooli alguses lapse kotti ka esimene telefon, sest kuidas muidu tema tegemistel silma peal ja temaga kontakti hoida. Telefonid on muutunud aga üha nutikamaks ning moodsamad mudelid on kui väikesed arvutid. Nii võib juhtuda, et telefoni põhifunktsiooni kasutamise asemel unustavad lapsed end sellega mängima ja netis surfama.

Laps telefoniga linnas

Nutitelefon pakub palju enamat kui lihtsalt helistamine. Kuidas aga lapse tegemistel silma peal hoida? Foto: Esme Kassak

 

Kuna netis on omad ohud, siis oleks lapsevanemal hea teada, kuidas laps nutiseadmega aega veedab ning vajadusel teda suunata. Telia digitehnoloogiateemaline blogi Digitark on kokku pannud mitu asjalikku nõuannet, kuidas hoida lapse tegemistel silma peal ning milliseid rakendusi kasutada:

1. Positsioneerimise rakendus aitab jälgida, kus laps liigub. Näiteks Telia rakendus M.ELU laseb määrata sihtkohti, mille tulemusena lapse telefon saadab teavitusi, kui laps on jõudnud koju, kooli või trenni.

2.Võõrastega suhtlemine. Selgita lapsele, mis võib juhtuda, kui ta asub internetis suhtlema võõraste inimestega või käib erinevatele veebilehtedel. Mõnelgi juhul võib see kaasa tuua kontakti ebameeldiva isikuga, kes last mõjutama hakkab; suure väljamineku tasulise veebilehe tõttu või koguni viiruse. Kui lapsele seda teemat selgitad, püüa arutleda ja esitada suunavaid küsimusi, survestamine ja targutamine lõpetavad vestluse päris ruttu. Pigem palu ennast õpetada ja arutle. Samuti tasub lapsel paluda teada anda, kui peaks saama võõrastelt numbritelt kõnesid. Kunagi ei tea, millised on inimese kavatsused teispool ekraani või kas ta on üldse see, kellena esitleb.

3. Julgusta last küsimusteks. Harjuta last endaga konsulteerima, kui ta kohtab internetis midagi, mida ta ei mõista või millest ta tahaks osa võtta. Positiivne reageering lapse avastustele on abiks, et ta hakkaks usaldama ja sooviks mõtteid jagada.

4. Jälgi, millistel veebilehtedel sinu laps käib ja hoia ennast kursis sellega, mida ta seal teeb.

5. Õpeta last kasutama kaardirakendust, kuhu oled eelnevalt sisestanud kooli ja kodu aadressid, et laps ei eksiks ära.

6. Sea nutiseadme piirang. Koolieelikutel peaks nutiseadmete ekraaniaeg (screen time) piirduma 30 minutiga päevas. Kooliealistel lastel soovitatakse ekraaniaega vabal ajal kasutada mitte üle 2 tunni. Liigne nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua une- ja ärevushäireid, mis mõjutab lõpuks hakkamasaamist koolis.

7. Ära kasuta nutiseadet enne uneaega! Nutiseadmete kasutamisega tuleks piiri pidada juba 2–3 tundi enne uinumist. Väldi nutiseadme kasutamist vahetult enne magama minekut, siis on uinumine kergem ja une kvaliteet parem.

8. Lepi aegsasti lapsega reeglid kokku! Kui soovid lapse nutiseadme kasutusaega piirata, siis esimene samm oleks lapsega juba enne nutiseadme ostmist teatud kasutusreeglid kokku leppida.

9. Kasuta vanemliku kontrolli rakendust. Vii end kurssi erinevate vanemliku kontrolli rakendustega, mis aitavad piirata lapse nutiseadme kasutusaega, piirata kasutatavaid rakendusi, internetilehti ja määrata kasutusgraafik, millal laps saab teatud rakendusi kasutada.

10. Räägi lapsele tasulistest teenustest. Lapsega tuleb rääkida erinevatest tasulistest teenustest, sealhulgas ka erinevate mängude või nende lisade tellimisest. Selleks, et kulud kontrolli all hoida, määra näiteks lapse numbrile saldopiirang.

Loe lisaks nõuandeid Telia kodulehelt!

Jaga

Kommenteeri