Otsides pilte turvalisest kooliteest rääkivale loole, leidsin mitmeid põnevaid pilte laiast maailmast. Ekstreemsed ja lausa ohtlikud olukorrad teel kooli maailma eri nurkades tekitas küsimuse, et kas iseseisvalt kooli minekuks ja koolist tulekuks harjutamine on ikka nii keeruline, kui esmapilgul tundub. Ju vist mitte.
Tallinnas on lastele üldjuhul määratud kodule kõige lähem kool ning kui on õnne, tuleb vaid mõni üksik sebra ületada. Samas maakohtades ja väiksemate koolide puhul tuleb kindlasti ette keerukamaid ja pikemaid kooliteid meilgi. Ajal, mil nii mõnigi kodulähedane armas ja väike kool on majanduslikel kaalutlustel suletud, peab põhjalikult läbi mõtlema, kuis korraldada lapsele igapäevane koolis käimine.
Kiigates piltidele, mis tehtud valdavalt viimase paari-kolme aasta jooksul maailma eri nurkades, võib leida lohutust, et vahest ei olegi see lapse iseseisvalt koolis käimise harjutamine nii keeruline. Tuleb lihtsalt last usaldada ning olla talle toeks läbimõeldud päevaplaani koostamisega. Seevastu maailmas leidub kohti, kus kooliminekuks tuleb praktiliselt lennata üle jõe (küll trossi abil), sõuda kanuuga või hulpida kummirõngaga, ronides mägedes, sumbates vees, ületades ohtlikke sildu.

Teel kooli oma tooli ja lauaga esimesel koolipäeval Machengis, Hiinas. Osad toolid ja lauad käivad niiviisi koolis mitu põlve järjest. Foto: China Foto Press / Barcroft Media

Kuna kool on sedavõrd kaugel, siis võetakse mägedes rändamine ette kord aastas ja suurte kompsudega. Kooli minnakse aastaks. KeystoneUSA-ZUMA / Rex Features

Linnulennult kooli Kolumbias üle Rio Negro jõe 400 m kõrgusel. Foto: Christoph Otto / christoph-otto.com

Tegemist ei ole sillaga, vaid hoopis akveduktiga, mida lapsed otsustasid kasutada koolitee lühendamiseks. Vapramad ületavad seda isegi jalgrattaga… Foto: Panjalu Images / Barcroft Media