Kui lõdvaks võib end lasta looduses lõdvestudes?

0

Eestimaa suuremaid rikkusi on meie puhas ja puutumata loodus. Eestlastena oleme harjunud looduses matkama, puhkama, kalastama ja marju-seeni ning ravimtaimi korjama. Kuidas aga veeta aega looduses nii, et sellest jääks meeldiv mälestus nii endale kui inimtegevusest puhtaks ja puutumatuks ka loodus ise?

Pildil Kilingi-Nõmme metsarada

Pildil Kilingi-Nõmme metsarada

Mõistagi tähendab igasugune matkamine looduskeskkonnale koormust, ent kui teha seda planeeritult, valmistades oma matka ette läbimõeldult ning järgida soovitusi, on seda võimalik miinimumi juures hoida.

Tänaseks on Eesti riigimetsade majandaja RMK korrastanud, valmis ehitanud ja märgistanud sadu kilomeetreid matkaradu üle terve Eestimaa – soovitame matkamisel eelistada just neid. Keskkonnakoormust saab vähendada ka liiklusvahendite valikul, millega matkale minnakse. Pikkade matkade puhul võiks eelistada rongi või liinibussi, sõiduautoga matkates on otstarbekas kasutada ühte sõiduautot mitme inimese peale. Kogu matkavarustust ei pea soetama, paljut võib ka üürida või laenata.

Igaüheõigus – mis see on? Enne matka on mõistlik teha endale selgeks piirkonna kohta käivad juhised ja piirangud ning kohapeal nendest ka kinni pidada. Metsas kehtivad igaüheõiguse põhimõtted – nende all mõeldakse looduses vabalt liikumise õigust kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa midagi halba ega tekita segadust. Ent igaüheõigus ei kehti piiranguteta eramaadel, täpsemalt tasub järele vaadata näiteks siit.

Liikumist ja muid igaüheõigusi on piiratud looduskaitsealadel, õuealadel, põldudel ja istandikel, ametivõimude otsusega ka mõnedel muudel aladel. Mujal võib matkata igaüheõigusi järgides. Kui matkate või liigute loodusmaastikel või matkaradadel koeraga, sealhulgas ka treenitud koeraga, tuleb liikumiseks kasutada alati jalutusrihma. See reegel kehtib ka muude koduloomade kohta.

Laagrielu Nii nagu liikuda tuleks püüda võimalikult jälgi jätmata, tuleks ka matkalaager teha selline, et see loodust võimalikult vähe kahjustaks ja koormaks. Soovitav on endale enne metsa minekut selgeks teha ettevalmistatud ja tähistatud telkimiskohad, kuhu saab laagri loodust kahjustamata püsti panna. Kindlasti tuleks vältida laagri tegemist samblikule või muudele tundlikele pinnastele.

Kõik, mille jõuad metsa viia, jõuad sealt ka välja tuua Minimaalse “jalajälje” garanteerivad mõned elementaarsed reeglid. Soovitame pesuvett koguda nõusse ja nõrutada seda peale pesu maasse. Nii väldite saastamast veekogusid. Iseennast on samuti võimalik samal moel pesta, mõeldes hoolikalt läbi, kas vajate selleks pesuvahendeid. Enamasti piisab vaid veest. Prügi ja muid jäätmeid koguneb juba iseenesest vähem, kui pakite toidu korduvkasutusega karpidesse ja kottidesse. Kui te oma prügi ise ära ei vii, asetage orgaanilised jäätmed nagu teekotikesed, kohvipaks ja toidujäägid lähedalasuvasse prügikasti. Tuldvõttev prügi tuleks põletada tuleasemel, kuid kindlasti ei tohi seda teha tuleohtlikul ajal. Alumiiniumfooliumi sisaldavaid pakendeid ega plastikut põletada ei tohi. Metsas olles tuleb säästlikult ümber käia ka tualettpaberiga. 

Looduses viibides on mõistlik austada kirjutamata reegleid ning vältida liigset lärmi – nautige üürgava auto- või kaasaskantava raadio asemel metsahääli ning hoiduge metsloomi häirimast.

Tuleoht hüüab tulles Suvel tuleb tingimata enne loodusesse minekut välja uurida ega metsaminek ole tuleohu tõttu keelatud – sellekohast teavet saab päästeala infotelefonilt 1524 või lähimast RMK teabepunktist. Kui metsaminek on lubatud, siis teadke, et mida suurem on tuleohuklass, seda kõrgem on tuleoht ja seda ettevaatlikum peab tule tegemisel olema. Teavet tuleohuklasside kohta leiab internetist Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt.

Sellegipoolest peab meeles pidama, et lõket teha ja telkida tohib vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Lõkke tegemisel tuleks eelistada kattega lõkkekohta ning järgida kõiki juhiseid. Viienda ehk kõrgeima tuleohuklassi puhul tuleks tule tegemist siiski vältida. Ettevalmistatud lõkkekohad on ühiskasutuses, seega tuleb leppida teiste kasutajatega. Tule tegemiseks tuleks kasutada valmis puid või mahalangenud oksi, ka põlevad looduslikku päritolu jäätmed võib põletada lõkkes.

Lõke olgu korralikult põlev, ent samas võimalikult väike. Kui võtate matkale või loodusesse kaasa grilli, siis tuleb ka seda kasutada vaid ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohal ning kallata kasutatud grillsöed lõkkeasemele. Lõket ei tohi kunagi valveta jätta ning lahkudes tuleb lõke korralikult kustutada. Metsas ei tohi ka suitsetada mujal kui vaid ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohal. Metsapõlengust tuleb koheselt teatada telefonile 112.

Neid lihtsaid reegleid järgides ja loodust austades kujuneb looduspuhkusest kõigile meeldiv kogemus, mis jääb meelde ja julgustab metsa tagasi minema. Retke kavandamist alusta RMK kodulehelt www.loodusegakoos.ee ja juhiseid loe http://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda.

Mari-Liis Kitter RMK

Jaga

Kommenteeri