Kui oled ostnud turvasüsteemi, siis ka kasuta seda

0

Ande Etti, G4S Eesti

Kõige elementaarsemgi pole kasutusel
Tervelt 30% Eesti elanikest ei kasuta oma kodu ja lähedaste kaitseks mingeid turvameetmeid: ei turvauksi, -lukke, rääkimata koduvalvest. Kõige efektiivsemaks kaitseks sissemurdmiste korral peetakse aga just valvesüsteeme. Neid ei ole eestlased aga väga varmad kasutama – kui näiteks Iirimaal on valvesüsteem igas teises kodus, siis Eesti leibkondadest kasutab koduvalvet vaid 7%.

Lisaks valvesüsteemile sõltub turvaline kodu paljudest pisiasjadest, mis spetsialisti vaatepunktist on küll lihtsad ja lausa elementaarsed, kuid mille peale igapäevaaskeldustesse süvenenuna alati tulla ei pruugi.

Koodid peitu
Soovitame teha kõikidele valvesüsteemi kasutajatele oma kood ja vahetada koode regulaarselt, kord poole aasta jooksul. Valvesüsteemi programmeerimiseks vajalik peakasutaja kood hoidke vaid enda teada.

Koodi sisestades veenduge, et seda ei näe kõrvalised isikud, kui see siiski juhtub, muutke kood otsekohe.

Ohud madalal ja kõrgel
Alumistele korrustele murtakse tavaliselt sisse akna kaudu. Kaitset vajavad nii aknad kui rõdud. Arvestage, et turvasulguriteta plastakna ja tavaluku või -sulguriga rõduukse lahtimuukimine võtab vilunud kurjategijal aega keskmiselt paarkümmend sekundit. Soovitame akendele ja rõdudele paigaldada turvasulused / lukustatavad lingid või kasutada rõduuksena turvalukuga varustatud turvaust.

Kõrgematel korrustel asuvatesse korteritesse sisenemiseks muugivad vargad tihtipeale lukud lahti. Seepärast soovitame kasutada turvauksi koos turvalukkudega.

Tea oma võimalusi
Ära unusta valvesüsteeme kasutada abihoonetes, keldriboksides ja panipaikades. Valvesüsteemi on võimalik lisada ka mitmeid lisaturvalisust tagavaid seadmeid, näiteks veelekkeid või ruumides järsku temperatuurimuutust avastav andur või sisesireen, mis muudab vargal varjatult tegutsemise ebamugavaks.

„Pisiasjad“
Sissemurdmise seisukohalt on seestpoolt liblikaga avatavad uksed turvarisk, sest näiteks akna kaudu sisse tunginud varas saab välisukse seestpoolt avada ja esemed lihtsamalt ja kiiremini majast välja toimetada. Seetõttu soovitame kasutada seestpoolt võtmega avatavaid turvalukke. Hoidke võtit varjatult, kuid samas ukse lähedal, et iga pereliige selle tulekahju korral üles leiaks ja kiiresti väljuda saaks. Mis aga peamine: veenduge alati, et uks oleks lukustatud.

Hooldamata seadmed on kasutud
Ärge lootke hooldamata seadmete peale. Et olla kindel valvesüsteemi töökindluses, laske seadmeid hooldada vähemalt kord aastas. Vastasel juhul ei pruugi süsteem olla töökorras ning teade sissemurdmisest ei jõuagi patrullini, kes tuleks häire korral teie vara päästma.

Nii lihtne, et ei tule selle pealegi
Kui olete hiljuti maja soetanud, siis veenduge, et kõik andurid on ikka keskseadmesse ühendatud – vastasel juhul võib teil valvesüsteemi asemel olla lihtsalt komplekt ilusaid elektroonikavidinaid.

Suur hulk sissemurdmisi toimub vastu ootusi just siis, kui pererahvas viibib kodus. Sageli öeldakse midagi stiilis „Mul pole koduvalvet vaja, mul on kodus kuri ämm“. Kui aga ämm reaalse sissetungijaga silmitsi seisab, siis tõenäoliselt on siiski tema see, kes abi vajab. 

Seega pange ka kodus olles uksed-aknad ning ruumid, kus te ise parasjagu ei viibi, valve alla. Ärge unustage valvet seada ka ööseks.

Valve alla tasub kodu panna ka siis, kui lähete vaid koeraga 15 minutiks jalutama. Suur hulk sissemurdmisi pannakse toime päevasel ajal, kuna vargad eeldavad, et kedagi pole kodus.

Ära unusta ka ise järgimast seda, mida õpetad oma lastele: enne ukse avamist tuleb alati veenduda, kes ukse taga on, seda on ohutu teha läbi uksesilma.

Kui kavatsete kodust pikemalt eemal viibida, ära levita seda infot suvaliste inimeste seas – eriti sage koht selliseks libastumiseks on sotsiaalmeedia.

Jaga

Kommenteeri