Kuidas läheb Eestimaa metsadel?

1

Katre Ratassepp_raamigaKatre Ratassepp, RMK kommunikatsioonijuht

Hiljutisest Eesti inimeste keskkonnateadlikkuse uuringust koorus välja, et eestlane tunneb oma metsade üle uhkust ja hirmu ühekorraga. Ühest küljest on meie maa rohelus ja inimeste tihe side loodusega meie identiteedi raudne alustala, teisalt aga lahknevad arvamused metsade seisukorra kohta kardinaalselt. Kui 61% eestimaalastest on seisukohal, et meie metsadel läheb hästi, siis 35% tunneb metsa üle muret. Eelkõige kerkivad küsimused, kas meie metsad on piisavalt hoitud ja targalt majandatud ning ega mets äkki otsa saa?

Author: toivo / photo on flickr
Foto: toivo / Foter

Iga eestimaalase kohta 3000 puud
Eesti on jätkuvalt üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Iga eestimaalase kohta teeb see umbes Tammsaare pargi suuruse metsatuka või umbes 3000 puud. Metsadest ligi 40% kuulub riigile ehk meile kõigile ja neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab RMK. Ülejäänu on erametsaomanike, valdavalt eraisikute (u 100 000), aga ka firmade hoole all.

Eesti metsamaa on aastakümneid kasvanud ja seda põhiliselt tänu endiste põllumaade võssakasvamisele. Võrreldes näiteks 1939. aastaga on metsamaa pindala ja kasvavate puude tagavara kasvanud üle 50%. Seega metsa meil jagub ja targalt majandades – hoides, istutades, hooldades, raiudes – kasvab seda ka pidevalt juurde.

Veerand metsadest kaitse all
Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse, ent meil leidub kõiki metsatüüpe – nt Põlvamaal on levinud okaspuumetsad ja Jõgevamaal lehtpuumetsad. Levinuimad puuliigid Eestis on mänd (34%), kask (31%) ja kuusk (16%). Puude keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Eesti metsad on elupaigaks ligi 20 000 taime-, looma- ja seeneliigile, teadaolevatest ohustatud liikidest kasvab kolmandik metsas. Eesti metsadest veerand on kaitse all, et säiliks meie looduse eripära ja mitmekesisus. Kaitsemetsade osakaal Eestis on üks Euroopa suurimaid.

Metsal oma eluring
Lisaks sellele, et mets on elukeskkond paljudele taime- ja loomaliikidele ning mõnus koht puhkamiseks, sportimiseks või koriluseks inimesele, on mets ka loodusvara. Keskkonnasõbralik ja taastuv loodusvara, millega tegelemine annab tööd tuhandetele eestimaalastele ja täidab riigikassat miljonite eurodega.

Hinnates kõrgelt puidust maja, tooli või mänguasja, on metsa eluringi loomulik osa raieküpseks saanud puu maha võtta ning selle asemele uus istutada. Eestis kasvab metsa igal aastal juurde rohkem kui seda raiutakse. Näiteks riigimetsast raiutakse igal aastal umbes 8000 hektarit küpset metsa, mis on 1% riigimetsa pindalast. Lugedes täiskasvanud raiutava metsa vanuseks keskmiselt 100 aastat, näeme, et puiduna võetakse igal aastal kasutusse 1 sajandik riigimetsast, 99 sajandikku jätkab aga kasvamist. Iga raiesmiku peale pannakse kasvama uus mets, näiteks tänavu istutatakse riigimetsa 18 miljonit puud. Kõik see tagab metsast saadava mitmekülgse tulu ka meie lastele ja lastelastele.

Loata saemehe asemel prügihunnik metsa all
Taasiseseisvumise järel Eesti metsanduse suurimaks probleemiks tõusnud metsavargused on tänaseks õnneks drastiliselt vähenenud ja ei valmista suurt probleemi. Inimeste meeltest ei taha hirm selle ees aga kuidagi kaduda, seda peetakse jätkuvalt üheks suuremaks metsaga seotud mureks.

Täna on meie metsade suurimaks probleemiks hoopis prügi – metsa alla visatud ehituspraht, autorehvid, aga ka mitmesugused ohtlikud jäätmed. Aastaid on korraldatud erinevaid teavituskampaaniaid ja koristusaktsioone, ent mentaliteedi muutus ühiskonnas on raske tekkima. Enim probleeme esineb linnade ümbruses Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Kas teadsid, et …
• Keskmise ühepereelamu ehituseks vajalik puidu kogus kasvab Eesti metsades tagasi 1 minutiga.
• Ühest keskmisest puust saab valmistada 70 kg paberit, mis teeb üle 10 000 lehe A4 formaadis paberit.
• Ühe tonni vanapaberi ümbertöötlemine lubab kasvama jätta 17 puud, hoida kokku 1400 l kütust, 4000 kw elektrienergiat ning üle 26 000 l vee.
• 95% meie metsadest on uuesti kasvanud pärast hävingut: tulekahju, raie, bioloogiline kahjustus. Selle tõttu ka ürgmetsa Eestis ei ole. Vähim on inimtegevusest puudutatud metsad, mis asuvad märgaladel, kuna sinna puudub juurdepääs.

Allikas: “Müüdid metsanduses”, Eesti Metsaselts

 

Jaga