Koolitee läbi laste silmade

0

Kuigi paljud lapsed käivad kodulähedases koolis, tuleb ette mitmeid erandeid, kelle puhul koolitee võib viia koguni läbi mitme linnaosa. Keeruliseks ei pruugi kooliteed teha aga mitte niivõrd pikkus kui hoopis kõnnitee seisukord, ülekäiguradade reguleeritus või transpordikorraldus.

Koolitee kui seiklus

Koolitee kui seiklus. Laste joonistus. Foto: G4S Eesti

Septembri alguses peetud Rahvusooperi Estonia teatrilaadal joonistasid lapsed G4Si telgis turvalist kooliteed ja selle käigus sai nendega ka pisut juttu räägitud. Näiteks selgus, et üks kolmanda klassi õpilane käib Piritale kooli koguni Nõmmelt, läbides ühistranspordiga mitu linnaosa. Kõige keerukamaks ongi tema jaoks ühelt bussilt teise ringiistumine kesklinnas ning ajaplaneerimine. Joonistusele lisas koolibussi poiss, kes elab ja käib koolis Harjumaal – tema koolitee on samuti pikk, kuid saab kooli koolibussiga.

Ent keerukaid momente tuli välja ka märksa lühemate teekondade puhul. Näiteks Tallinna Südalinna Koolis õppivatel lastel tuleb tihtipeale ületada Liivalaia tänavat, mis on, nagu ka nimetus ütleb, lai ja sestap kaheosalise teeületusega – kahe suuna vahel asuvat ohutussaart aga peavad lapsed üsna ohtlikuks. Suhteliselt keerukas on minna kooli ka vanalinna, kui just selle vahetus läheduses ei ela, sest nii bussipeatus kui ka sageli parkimise võimalus jääb koolist kaugele ning koolitee kulgeb mööda väikseid ja kitsaid tänavaid.

Vali alati lapse jaoks ohutuim tee

Ühisjoonistusele lisasid lapsed mitmeid valgusfoore. Selgus, et just foor on see, mis annab lastele tee ületamisel kindlustunde, ehkki ka siis tuleb olla tähelepanelik ja veenduda, et üle tee minek on turvaline. Üks poiss tõi näiteks ooperimaja lähedal asuva Pärnu maanteed ületava sebra, mis on üks pikemaid, kuid samas reguleerimata. “Tavaliselt lähen ma ringiga, sest sealt ma ei julge üle minna,” tunnistas ta.

Koolitee

Teed ületades tasub eelistada reguleeritud ülekäiguradasid. Foto: Esme Kassak

Samas alati foor täielikku turvalisust ei anna. Nii teadsid lapsevanemad tuua näiteks kohti, kus lapsel on fooris küll lubav roheline tuli, aga sõiduõigus on ka parempööret tegeval autol. Sõiduk peab mõistagi siis teed andma sebrat ületavatele inimestele, kuid palju sõltub ka juhi tähelepanelikkusest ja liikluskäitumisest üldisemalt.

Selleks, et oleks võimalik valida alati lapse jaoks turvalisem teekond, tuleb varuda aega ja tulla kodust pigem natuke varem välja. Hommikul, kui kõik ruttavad tööle-kooli-lasteaeda, on liikluski tihedam ning igal juhul on siis turvalisem kasutada fooriga varustatud ülekäiguradasid.

Õpi tee koos lapsega selgeks

Ohtlikemate kohtadena tõid lapsevanemad välja kohati ka kõnniteede puudumist. Näiteks Nõmmel kooli, kodu ja huvikeskuse vahet käies tuleb lastel ette teelõike, kus sõidutee kõrval puudub nende jaoks turvaline jalakäijale mõeldud rada.

Selleks, et laps end kooliteel siiski turvaliselt tunneks ja vanem tema pärast muretsema ei peaks, tasub igapäevased teekonnad mõned korrad üheskoos läbi käia ning leida nii sobivaim ja ühtlasi turvalisim teekond. Samuti tasub silm peal hoida jooksvatel liikluskorralduse muudatustel, et kooliteed ette võttes ei tabaks mõni ebamugav üllatus ja laps teaks ajutist teed.

G4Si helkur

Helkur. Foto: G4S

“Ohud” ehk tähelepanutõmbajad kooliteel

Peale liikluse võib tähelepanu kooliteel tõmmata aga muugi, näiteks teele jääv mänguplats või mõni kiosk. Ühisjoonistusel osalenud lapsed siiski burgeriputkat meelitavaks ja seega ohuks ei pidanud, kuid ka neis reeglites tasub lapsega kokku leppida. Paljuski paneb selle paika omavahel kokkulepitud taskuraha suurus, ent vähemalt sama tähtis on reeglid üheskoos läbi arutada.

Mõne lapse kooliteele võib jääda kino, teisele kaubanduskeskus või raamatukogu. Näiteks üks Tallinnas Tõnismäel koolis käiv poiss joonistas pildile kino Kosmose, kuid tunnistas siiski, et enamasti käib ta teises kinos ja hoopis puhkepäeval. Kuna raamatukogudes saab tihtipeale lisaks raamatute lugemisele internetti kasutada või meisterdada, siis tõmbab lapsi ka sinna. Õnneks on see siiski üsna hariv viis aega sisustada, kuid omavahel tuleks needki käigud eelnevalt kokku leppida, et poleks asjata muretsemist.

Igale lapsele helkur!

Kõik joonistajad said tänutäheks oma panuse eest ühisjoonistusse helkuri. Seda väikest helkivat vidinat pidasid kõik lapsed oluliseks ning mõnigi pani helkuri kohe endale külge. “Meil tehakse kooliteel ka helkuri kontrolle,” teadis üks poiss rääkida ning selgitas asjatundlikult, et helkur peaks asuma põlve kõrgusel.

Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Maantee vasakus servas liikudes tuleb helkur kinnitada keha sõidutee poolsele ehk paremale küljele. Parim lahendus on riietele püsivalt kinnitatud helkurmaterjal, mis välistab helkuri kaotsi mineku või unustamise. Vaata lisaks: www.liikluskasvatus.ee

Hea teada! Koolikohustusliku õpilase jalgsi käimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. Kui tee on pikem, siis peab kohalik omavalitsus korraldama õpilaste kooli- ja kojuveo. Vaata lisaks: www.terviseamet.ee

Loe lisaks:

Jaga

Kommenteeri