Liiklusohutuse nõuandeid Tartumaa liiklusseminarilt

0
Reno Laidre

Reno Laidre, Tartu maavanem

Tartumaa kohalike omavalitsuste juhid ja liiklusohutusega tegelevad ametnikud kogunesid 28. oktoobril Tartu Maavalitsuse korraldatud liiklusohutuse teemalisele seminarile, et arutada, kuidas liiklust ohutumaks muuta. Tartu maavanem Reno Laidre jagab seminaril kuuldud mõtteid, mis jäid kõlama ettekannetest liikluskasvatuse ja kohalikel teedel liikluskorralduse kohta.

1. Ole nähtav! Käesoleval aasta pimedaimal ajal peavad jalakäijad tegema ennast autojuhtidele nähtavaks. Hea võimalus selleks on kasutada helkurvesti, taskulampi ja helkurit. Helkur võib päästa sinu elu, kuid vaid siis, kui seda õigesti kasutatakse. Pimedal ajal liikudes tasub eelistada heledat ja soovitatavalt helkurribadega varustatud riietust.

Kanna helkurit!

Kanna kindlasti helkurit! Foto: Allar Allas

2. Suured rikkumised saavad alguse väikestest. Sõidukite ohutu liiklemine sõltub eelkõige rooli ja istme vahelisest “tihendist” ehk siis juhist. Suured rikkumised saavad alguse pisikestest. Tundub, et enamik liiklusrikkumistest toimub linnaruumis (massiline keelava fooritule alt läbi sõitmine, kiiruse ületamine ja valesti parkimine), samas kui suurem osa liiklusjärelevalvest tehakse maanteel kiiruseületajaid püüdes. Võimalik, et politsei tegeleb osalt tagajärgedega, mitte põhjustega. Ehk on kiiruse ületamine maanteel just tagajärg karistamatuse tundele, mis tekib autojuhtides linnaruumis vahele jäämata pidevalt liikluseeskirju rikkudes?

3. Teeomanikud saavad palju ära teha. Palju saavad liikluskorralduse suurendamiseks ära teha teeomanikud. Liiklusseminaril arutleti uusarenduste ohutumaks muutmise, liiklusmärkide paigaldamise, avaliku kauplemise ja ühistranspordi peatuste asukohtade teemadel. Leiti, et liiklusohutust aitaks suurenda tee-ehitusprojektide liiklusalane auditeerimine ja nn kogujateede ehitamine selleks, et vähendada ristmike arvu põhimaanteedel.

4. Bussipeatused ja teeäärsed kauplemiskohad ohutumaks. Tähelepanu tuleks pöörata maanteede äärsetele kauplemiskohtadele ning võimalusel viia need üle ohutumatesse kohtadesse. Ühistransporti aitaks muuta ohutumaks bussipeatuste inimestele võimalikult lähedale viimine.

5. Liiklusmärgid olgu põhjendatud. Linnaruumis kohtab väga tihti liiklusmärke, mida tegelikult tarvis ei oleks. Ühiselt tõdeti, et liiga sage kiirusepiirangu märkide kasutamine ning nende asumine sageli liikleja jaoks arusaamatus kohas on devalveerinud liiklusmärkide tähtsust.

6. Kergliiklusteed suurendavad ohutust. Üle-Euroopaline trend näitab kergliiklejate arvu pidevat kasvu. Sellest tulenevalt aitaks liiklusohutust suurendada kergliiklusteede ehitus.

Lase rong läbi!

Pilt: Operation Lifesaver Estonia, www.ole.ee

7. Tähelepanu rongidele ja raudteele! Liiklejana raudteeliiklusega kokku puutudes tuleb meeles pidada, et rong liigub alati peateel. Kui perroonil on maha märgitud kollane joon, siis selle taga olemine on ohutuse eelduseks peatuses seisma jääva rongi puhul. Täiskiirusel liikuva rongi puhul algab ohutu kaugus alles viie meetri kauguselt raudteest. Raudteega otseselt mitte kokkupuutuvad täiskasvanud ega lapsed ei tohi kunagi olla raudteel.

Rongid on muutunud vaikseks ja sõidavad üha kiiremini. Tuleb arvestada sellega, et rongi pidurdusteekond võib olla 800 m pikk. Raudteeõnnetused juhtuvad tihti ka rongide osaluseta. Näiteks on raudteerööpalt kukkudes oht lüüa ennast ära vastu teist rööbast.

Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi üheks eesmärgiks on liiklussurmade vähendamine. Kui 1990. aastal, mil Eesti teedel hukkus aastas pea 500 inimest, tundus, et aastaks 2010 alla saja hukkununi jõudmine on võimatu ülesanne, siis tegelikkuses saavutati see eesmärk tähtaegselt. Liikluses hukkunute arvult miljoni elaniku kohta oleme aga Euroopa Liidu keskmisest kehvemad. Eestis hukkus 2013. aastal liikluses 60 inimest miljoni elaniku kohta, liidu keskmine näitaja on 51.

Eesti järgmise 10 aasta siht võiks olla selle numbri kahekordne vähendamine tasemeni, mis on tänaseks saavutatud Rootsis ja Suurbritannias. Kindlasti saab see olema keerulisem kui 90ndate tasemelt tänase päeva tasemele jõudmine, kuid mitte võimatu.  Selle üheks eelduseks võiks olla jagatud vastutuse printsiip – süüd liiklusõnnetuste tagajärgede eest ei tuleks panna ainult liiklejaile, vaid see tuleks jagada süsteemi kavandajate, haldajate ja selle kasutajate vahel.

Kui liikleja teeb vea või isegi eirab reegleid, peab süsteem olema kavandatud nii, et see ei lõpe inimelu kaotuse või tervise jääva kaotusega. See põhimõte eeldab, et liiklusohutus ei ole ainult politsei ja Maanteeameti rida, vaid oma osa mängivad ka teised ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, ärisektor, kolmas sektor, liiklejad.

Liiklusseminaril tegid ettekandeid Maanteeameti ennetustöö osakonna juhtivspetsialist Kai Kuuspalu ja Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja Andrus Prükk. Võimalustest ja ohtudest liiklusohutuse parandamisel kõneles Tallinna Tehnikaülikooli Logistika Instituudi professor Dago Antov, raudteeohutusest Operation Lifesaver Estonia juhatuse liige Tamo Vahemets.

Tartumaa liiklusohutuse olukorra parandamiseks koostab maakonna liikluskomisjon 2015. aasta tegevusplaani. Kõik mõtted, mida Tartumaal liiklusõnnetuste ennetamiseks teha saab, on teretulnud aadressile info@tartu.maavalitsus.ee.

Jaga

Kommenteeri