Mida teeb inimesega internetis suhtlemine?

1

Anna-Kaisa Oidermaa, kliiniline psühholoog, Peaasi.ee

Interneti üha laialdasem kasutuselevõtt üle maailma võib tuua kaasa enneolematuid arenguid inimkonna arengus. Mis on nende arengute pikaajaline mõju, on praegu veel teadmata. Kui varasematel aastasadadel on ligipääs infole ja selle levitamine olnud siiski väheste privilegeeritute eeliseks, siis tänu internetile on võimalused võrdsustumas. Kuigi hetkeseisuga saame vaid püstitada hüpoteese, mille teadus aja jooksul kinnitab või ümber lükkab, on paslik natukene selle üle mõtiskleda, kuidas me internetti kasutame ning millist kaalu selle pakutavale omistame.

Tähelepanu jaotub
Meie harjumused ning tegevused, mida igapäevaselt teeme, muudavad meie aju. Selge on see, et mitmed psüühika funktsioonid, näiteks tähelepanu, on kasutusel senisest erineval viisil. Tähelepanu peab pöörama senisest enamatele ärritajatele, seda peab jagama kiiremini. Meie ajud ei ole veel arenenud selliselt, et suudaksime efektiivselt töödelda ja vastu võtta infoküllust, mida internet meile võimaldab. Tähelepanu on väga tihedalt seotud mälufunktsiooniga, töömällu saab korraga salvestada vaid piiratud arvul elemente ning pikemaajaliste mälestuste tekkimiseks on reeglina tarvis seoste loomist.

Seetõttu võib tekkida olukord, kus me hüppame ühelt teemalt teisele, süvenemata millessegi, ja omame vaid killustatud teadmisi juhuslikult seostatud elementide kohta.

Suhtlemine sotsiaalmeedias – kvaliteet vs kvantiteet
On avaldatud uurimusi, milles on leitud, et suhtlemine sotsiaalmeedias suurendab meie kontaktide arvu lähedastega. Kui varasemalt võisime tööajal tegeleda vaid tööasjadega ning oma pereliikmete ja sõpradega puutusime kokku ajal, mis kaheksast töötunnist ja kaheksast unetunnist üle jäi, siis praegu see nii ei pruugi olla. Oleme läbi arvuti või nutiseadmete oma lähedastega ühendatud kas või 24 tundi ööpäevas ning saame sotsiaalvõrgustikes nii enda kohta infot jagada kui teada saada teiste tegemistest, millest me muidu ilmselt kunagi poleks kuulnudki.

Kui kvantiteedi osas on suhted tihedamad, siis kvaliteedis võib toimuda muutus languse poole. Seda eeldusel, et internetisuhtlusega piirdutakse ja vähenevad isiklikumad kontaktid. Internetis jäävad edasi andmata paljud nüansid suhtes ja vahetatav info võib jääda pinnapealseks. Suheldes ei vahetata ainult sõnu, vaid infot saadakse ka kehakeelest, miimikast, häälest, kasvõi lõhnast.

Inimestele, kelle jaoks suhtlemine on pingeline või valmistab raskusi, võib netisuhtlus olla nii õnnistuseks kui takistuseks. Kindlasti on parem olla suhtluses vähemalt mõne inimolendiga ja kas või virtuaalselt kui täielikku üksindusse kapseldunud. Samas kui puudub hädavajadus isiklikumat laadi suhtluseks, kinnistab see uskumust, et suhtlemine on pingeline, süvendab vältivat käitumist ning ei kaota kuhugi suhtlemisega seotud ärevust.

Kasulik oleks oma ajusid mitte liiga ära ehmatada, esitades väljakutseid, millel vastata on võimatu, ning lisaks internetile pakkuda neile ka teistsuguseid stiimuleid, millega nad evolutsiooni vältel enam kohanenud on. Näiteks liikumine, õppimine, õpitud oskuste rakendamine, aga ka mängimine ja loominguline tegevus. Samuti tasub oma tähelepanu pöörata lähisuhetele, sest heade ja rahuldustpakkuvate suhete olemasolu on vaimse heaolu eelduseks.  

Jaga