Mida teha, et äppidest ei tekiks äpardusi?

0
Rica Williams

Rica Williams, Vaata Maailma SA kommunikatsioonijuht

Nutiseadmed on sisuliselt väikesed ja võimsad arvutid, mis sageli paistavad silma oma kasutusmugavuse poolest. Suur roll on siin nutiseadmetel töötavatel rakendustel, mida ka äppideks kutsume. Need pisikesed nutikad rakendused on just need, mis nutiseadmed nii populaarseks on muutnud.

Äppide valik on äärmiselt kirju, alates mängudest kuni võimaluseni kõik pangaasjad ära ajada, ning nende arv suureneb pidevalt. Samas on need äpid sageli ka tagaukseks pahavara sokutajatele, mis võib tähendada inimesele näiteks andmete lekkimisi või ka rahalisi kaotusi. Kuidas siis ikkagi äppe valida nii, et neist oleks rohkelt rõõmu ja vähe pahandusi?

Äppide lai valik vähendab kasutajate valvsust
Eestis laeb äppe alla ligikaudu 3/4 kasutajatest, ülejäänud kasutavad juba seadmes olevaid äppe või siis tegelevad äppide lisamisega pere teised liikmed. Nii selgus 2014. aasta detsembris avaldatud uuringust, mis analüüsis nutiseadmete kasutamist, sellega seotud hoiakuid, käitumisi.

Nutiseadmed on tänapäeva laste lahutamatud kaaslased

Nutiseadmed on tänapäeva laste lahutamatud kaaslased, kuid kas ka turvalised? Foto: Shutterstock

Kuna valik on lai, siis on üsna mõistetav, et kasutajad ei suuda hoomata kõiki neile pakutavaid valikuid ning lähtuvad sageli üldisest hinnangust 5-pallisel skaalal, sõprade ja tuttavate soovitustest ega süüvi sellesse, mida äpid tegelikult nende käest teada tahavad. Seega ei tehta ka valikuid, tuginedes sellele, milliseid ligipääsuõigusi konkreetne äpp töötamiseks tahab.

Lapsed tegutsevad sageli omapäi
Laste sihtrühmas (6–14 eluaastat) on nutiturvalisuse uuringu järgi äpid samuti äärmiselt populaarsed. 53% nutiseadmeid kasutavatest lastest ütleb, et nad laadivad ise alla tasulisi või tasuta rakendusi, sh mänge.

Sageli toimetavad lapsed nutiseadmetes omapäi

Sageli toimetavad lapsed nutiseadmetes omapäi. Foto: Internet

Küsimusele selle kohta, kas enne mõne rakenduse allalaadimist peab laps ka vanematelt nõusolekut küsima, vastas 63% lastest, et nad üldse ei pea või peavad ainult tasuliste äppide puhul luba küsima. Ootuspäraselt on see osakaal kõrgem eelkooliealiste ja esimeste klasside õpilaste hulgas, kes ise veel ei oska või vajavad juhendamist. Siit võiks järeldada, et umbes kuus nutikasutajat kümnest laeb tasuta rakendusi alla vanematega nõu pidamata.

Vaid umbes neljandikul juhtudest kontrollivad vanemad kõiki rakendusi, mida lapsed oma nutiseadmesse tõmbavad. 12–14-aastased võivad aga juba üsna iseseisvalt otsustada, milliseid rakendusi alla tõmmata. Kuna tasulised rakendused eeldavad maksevõimaluse olemasolu, on nende allalaadimine ka vanemas vanuserühmas siiski piiratum.

Tuleb teada võimalikke ohte
Lastele reeglite kehtestamine ei tähenda siiski seda, et neid alati täidetakse. Nendest lastest, kes peaksid vanematelt alati rakenduste allalaadimiseks luba küsima, teeb seda siiski vaid 59% ja iga kümnes enamasti ei küsi või ei küsi mitte kunagi. Reeglitest möödahiilijaid on isegi 6–8-aastaste laste hulgas, kes tõenäoliselt laadivad soovitud rakenduse alla mõttega, et saavad selle vajadusel kiiresti ära kustutada. Reeglite jälgimine eeldab vanemate poolt kindlasti suuremat kontrolli, aga nagu käesolev uuring näitab, siis 64% nutiseadmeid kasutavatest lastest ütleb, et nende vanemad ei tunne kas kunagi või tunnevad vaid harva huvi selle vastu, mida lapsed oma nutitelefonides ja tahvelarvutites teevad.

Nutiseadmete ebaturvalisel kasutamisel on otsene seos n-ö päriseluga. Lapsevanem võib avastada, et tema krediitkaardiga on mänge mängides ostetud tasulisi lisasid. Kõik sellised lisad ei ole ilmtingimata pahad, kuid oluline on, et lapsevanem oleks teadlik, kui summasid kulutatakse. Laps soovib nutiseadmes sageli mängida ning klikib seal üsna intuitiivselt, pööramata erilist tähelepanu näiteks ligipääsuõigustele, mida küsitakse. Kui aga äpp või rakendus on pahatahtlik, siis võib nii pahategija jõuda nutiseadmes olevate piltide ja kontaktideni ning samuti positsioneerida seadet, saades sel viisil teada, kus inimene elab või liigub. See ei tähenda muidugi sugugi, et kõik mängud või rakendused oleksid pahatahtlikud. Oluline on lihtsalt äppide valikul olla tähelepanelik.

Mis meil tegelikult taskus on?
Kui umbes pooled nutitelefoni kasutajatest piirduvad kuni kümne rakendusega, siis igal kümnendal nutitelefoni omanikul on rohkem kui 25 rakendust. 44% nutitelefonide kasutajatest ütleb, et kõik või enamik äppidest nende nutitelefonis on sellised, mille puhul ei ole vaja enam ligipääsuõigusi sisestada. Seega kõik, kellel on ligipääs telefonile (teavad parooli/koodi või on telefon kaitsmata), saavad kasutada ka telefonis olevaid rakendusi ja esineda sisuliselt telefoni omanikuna.

Kaitsmata telefon avab pääsu ka pea kõikidesse äppidesse

Kaitsmata telefon avab pääsu ka pea kõikidesse äppidesse. Foto: Internet

Tahvelarvutites on keskmiselt pisut enam rakendusi kui nutitelefonis ja see on ka igati loogiline, sest tahvlit kasutavad sagedamini erinevad pereliikmed erinevate huvidega. Rohkem kui pooled (56%) üle 15-aastaste nutiseadmete kasutajatest väidavad, et nad kontrollivad enne rakenduse allalaadimist kas alati või mõnikord ka rakenduse tausta. Ülejäänud laadivad rakendused alla lisaks huvi tundmata, kelle poolt rakendus on loodud, kuidas see töötab ja millised on olnud teiste kasutajate kasutuskogemused.

Mõtlemine, et “laadin rakenduse alla ja kui ei meeldi, siis kustutan ära” võib olla küll mugav, kuid võib ka ohtralt probleeme põhjustada. Nutiseadmesse võivad sattuda ka petuäpid, mis pealtnäha on toredad mängud, kuid mis ühtlasi peidavad nutiseadmesse pahavara või küllastavad kasutaja üle reklaamivooga, mida pole võimalik kuidagi peatada.

Milline äpp on turvaline?
Äppide kasutamist ei pea sugugi kartma, kuid loomulikult tuleks appi võtta kaine mõistus ning vajadusel abi küsida. Äpid on head väikesed abimehed ning ilma nendeta oleks nutimaailm palju igavam.

Turvaliste äppide leidmise kuldreeglid:

  1. Tee kindlaks, mis andmeid äpp küsib.  Mõtle loogiliselt läbi, kas ligipääsuõigused, mida äpp küsib, on teenuse endaga seotud. Kui näiteks laadid alla taskulambi rakenduse, siis kas see rakendus ikka peab sinu e-kirjadele ligi pääsema?
  2. Laadi äppe nutiseadme tootja ametlikust poest ning nagu ükskõik mistahes muu ostu puhul, tuleb ka siin olla tähelepanelik.
  3. Kontrolli enne äppide allalaadimist nende tausta. Loe arvustusi, proovi minna äpitootja kodulehele, vaata ka, kas äpp kirjeldab oma privaatsusreegleid.

Hea teada!
www.nutiturvalisus.ee – üldised nutiseadmete turvalise kasutamise soovitused
www.targaltinternetis.ee – info lastele, lapsevanematele ja õpetajatele
www.pariseltkavoi.ee – info noortele

Nutikasutus numbrites
Nutiseadmeid omab ja/või neid on võimalik kasutada 60% Eesti elanikkonnast vanuses 6+.
Nutiseadmete põhilise kasutajaskonna moodustavad 25–49-aastased. 15–24-aastaste hulgas on kasutajate osakaal ka väga kõrge (85%). Laste hulgas keskmiselt 66% ja vanusegrupis 12–14 isegi 80%.

Artikkel tugineb Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuringul 2014. Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis Riigi Infosüsteemi Ameti ja NutiKaitse 2017 tellimusel EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi TNS Emor. NutiKaitse 2017 algatasid 2013. aasta novembris Sertifitseerimiskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Swedbank, SEB, EMT, Elion, Elisa ja Tele2. Koostööleppega liitujad soovivad üheskoos tõsta nutiseadmete kasutajate turvateadlikkust ning kasutamisoskusi.

Jaga

Kommenteeri