Mida teha, kui tööl juhtub õnnetus?

0

Kaja Tamm
Tööinspektsioon

1. septembrist 2014. a muutus “Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste registreerimise, teatamise ja uurimise kord”, mille kohaselt ei pea arst enam tööõnnetusest tööandjat teavitama. Edaspidi teatab tööandjale arsti teatise saamisest Tööinspektsioon. Võrreldes kehtinud korraga kaob arsti kohustus teavitada tööandjat raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Muudatus aitab vähendada arstide teavitamiskohustusi.

Kipsis jalg

Foto: marin / FreeDigitalPhotos.net

Keda teavitada õnnetusest?
Kannatanu peab teatama tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Kui kannatanu pöördub abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb tervishoiutöötajale öelda, et õnnetus juhtus tööl. Seejärel teavitab tervishoiuasutus tööõnnetusest Tööinspektsiooni. Saades arstilt teatise, teavitab Tööinspektsioon tööandjat kirjalikult või tulevikus ka kliendiportaali kaudu. Teavitamisel jagatakse tööandjale ka tegevusjuhiseid tööõnnetuse uurimisel, mis sisaldavad muuhulgas olulisi tähtaegasid. Tööandja kohustatud uurima kõiki töökohal toimunud õnnetusjuhtumeid, et välja selgitada nende asjaolud ja põhjused.

Uurimine viiakse läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning uurimise tulemustele põhinedes paneb tööandja kokku raporti. Tööõnnetuse uurimistoimingutesse tuleb kaasata ka töötajate esindaja ehk töökeskkonnavolinik. Tööõnnetuste uurimistoimikuid peab säilitama 55 aastat. Ei või kunagi teada, millal võidakse nõuda ettevõttelt uurimistoimiku esitamist. Kui ei ole toimikut võimalik esitada, siis loetakse seda reeglina tööandja tegematajätmiseks ning nii mõnedki olulised otsused võivad saada teise suuna, kas või näiteks hüvitise suuruse määramisel. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist. Raskeks vigastuseks on näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid.

Rahakott

Foto: Gualberto107 / FreeDigitalPhotos.net

Õigeaegsest teatamisest sõltuvad hüvitised
Väga oluline on anda tööõnnetusest õigeaegselt teada, sest vastasel juhul jääb töötaja ilma talle seadusega ettenähtud hüvitistest. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga. Juhul, kui tööl juhtunud õnnetust ei käsitleta tööõnnetusena, on oht, et see loetakse olmetraumaks. Selle tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa, neljandast päevast saadava hüvitise määraks on 70% töötaja päevatulust.  On juhtumeid, kus töötajal on ilmnenud pärast õnnetust tervisekahjustus, kuid ta ei ole tööõnnetusest teatanud. Sellisel juhul on kannatanul väga raske tagantjärele tõestada, et tervisekahjustus on tekkinud varem juhtunud tööõnnetuse tagajärjel.

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju. Töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.

Kui töötajal, kes tööõnnetuse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Kui on juhtunud õnnetus
1. Oluline on säilitada rahu. Kannatanule tuleb anda vajadusel esmaabi, seejärel kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
2. Teata tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale.
3. Ütle kindlasti tervishoiutöötajale, et tegemist on tööõnnetusega.
4. Tööl juhtunud õnnetust uurib tööandja, vajadusel ka tööinspektor.
5. Pärast tööõnnetuse uurimist peab tööandja andma kannatanule tööõnnetuse raporti ja saatma selle ka Tööinspektsiooni.
6. Töötajal, kes jäi tööõnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetuks, on õigus saada 100% töövõimetushüvitist alates teisest päevast.
7. Kui tööõnnetuse tagajärjel on tekkinud püsiv töövõime kaotus, on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

 

 

Jaga

Kommenteeri