Millega arvestada öövahetusi tehes?

0
esme_kassak

Esme Kassak, “Julged hoolida?” toimetaja

Vaid veerand töötajaskonnast käib Euroopas kellast kellani päevatööl, kirjutavad vahetustega töö uurijad Mikko Härma ja Göran Kecklund (2010). Ülejäänud töötavad vahetustega või vähem või rohkem juhuslikel aegadel. Seega klassikaline hommikust õhtuni kindlatel aegadel töö on muutumas üha haruldasemaks. Kuidas sellises olukorras toime tulla?

Vahetustega tööd on Euroopas kasutatud juba 18. sajandist alates ning tänu sellele leiab mitmeid teaduslikke uuringuid öötöö mõju kohta tervisele ja ka soovitusi töökorralduseks. Tervise seisukohast oleks parim lahendus öötööga hakkama saada selle vältimine, kuid paratamatult on ameteid, mille toimimist oodatakse ööpäevaringselt – turvavaldkond on üks neist.

aratus.jpg

Foto: FreeDigitalPhotos.net

Tegusad vahetused aitavad ärkvel olla
Küsisime G4S Eesti juhtimiskeskuse töötajatelt, kuidas on nemad vahetustega tööga kohanenud. Juhtimiskeskuse üks vahetus kestab 12 tundi ning vahetused algavad vastavalt kell 7.30 ja 19.30. Töö intensiivsus oleneb sageli ilmast, aga ka täiskuust ja palgapäevadest, rohkem tööd kipub olema nädalalõppudel. Samas, mida tegusamad on öised vahetused, seda lihtsam on ärkvel püsida.

Pärast kaht hommikul ja kaht õhtul algavat vahetust aitavad välja puhata neli vaba päeva. Häirejuhtimise spetsialistid Piret Pihelgas ja Ele Pärn räägivad mõlemad, et vabad päevad pärast väsitavaid vahetusi on lisaks võimalusele taastuda otsekui minipuhkus, mil võib ka mõne väiksema reisi ette võtta. Lisaks neljale puhkepäevale peavad juhtimiskeskuse töötajad motiveerivaks võimalust ise kaasa rääkida oma graafiku koostamisel.

Nii Ele kui ka Piret on täheldanud, et aastate jooksul on öösel töötamine siiski nende jaoks muutunud. Ligikaudu kümme aastat juhtimiskeskuses töötanud Piret tõdeb, et alguses ei olnud öösel töötada üldse raske. „Olen nagunii rohkem ööinimene ja magada meeldib just hommikuti. Kuid tuleb tunnistada, et aastatega on öösel töötamine raskemaks läinud,“ räägib ta. Võrdluseks on Piret saanud kolleegi puhkuse ajal asendades „maitsta“ ka nii-öelda tavalise inimese tööd, käies hommikul üheksaks tööle. „Mulle ei meeldi, et tuleb tõusta viis päeva järjest hommikul vara üles, see on täielik piin. Kaks päeva, mis mu oma graafik ette näeb, on ikka tunduvalt lihtsam.“

Väljapuhkamine tähtis
Pireti sõnul on graafikutega töö puhul kõige olulisem asi magamine. “Oma nelja vaba päeva juures võtan kindlasti vähemalt ühe sellise hommiku, kus äratust ei pane, ja magan nii kaua, kuni und on. Kuid viimasel päeval on kasulik hommikul äratus panna, et õhtul uni paremini tuleks,” jagab ta omast kogemusest. Kuus aastat juhtimiskeskuses töötanud Ele jaoks on kõige raskem vahetuste järgne teine päev. „Kui ma ei pea lapsi kuhugi transportima, siis esimesel päeval magan poole kahe või kolmeni. Kui vahepeal on vaja ärgata, siis magan õhtul veel. Kõige raskem on millegipärast teine päev – siis tunnen end tihti väga väsinuna,“ räägib ta.

juhtimiskeskus_g4s

G4S Eesti juhtimiskeskus. Foto: Esme Kassak/G4S

Vahetustega töö sobib Ele arvates hästi neile, kes muudatustega hästi toime tulevad, ning kindlasti noortele, kes väärtustavad vaba aega. Lisaks unegraafiku ümberseadmisele tuleb vahetustega töötajal vastamisi seista aga ka teiste argimuredega. „Kõige lihtsam on muidugi siis, kui ka elukaaslane käib graafikuga tööl, sesta siis ta mõistab, kui oluline on päeval magada, kui oled hommikul just töölt tulnud. Koduste toetus on oluline,“ märgib Piret. Ka nädalavahetused lähedastega tuleb vahel ohverdada tööle, kuid mõni teine kord saab just tänu sellele teha pikema sõidu maale.

Praktilisi nõuandeid

  • Valmistu öövahetuseks. Puhka end korralikult välja enne öövahetust, võimalusel tee üks uinak ka pärastlõunal. Soovitatakse kahetunnist pärastlõunast uinakut – see aitab öösel paremini üleval püsida. Pärast uinakut võiks süüa “hommikusööki”, mis on ülejäänud pere jaoks sisuliselt õhtusöök.
  • Püsi erksana. Keha on programmeeritud olema kõige vähem aktiivne kella kolme ja kuue vahel varahommikul. Kui töö iseloom võimaldab, siis võiks teha ka lühikesi, mõneminutilisi uinakuid.  Hästi mõjub toimiv ventilatsioon, hea valgustus ning võimalus end värskendada. Oluline roll on tervislikul ja tasakaalustatud toitumisel, mis toetab ka immuunsüsteemi. Ettevaatlik tuleks olla kofeiini tarbimisega. Kofeiini võiks vältida vähemalt neli tundi enne öövahetuse lõppu, et see ei takistaks pärast vahetust koju jõudes uinumist. Liigne kofeiini tarbimine mõjutab ka seedimist.
  • Pööra tähelepanu toitumisele. Vahetuse ajal tuleb meeles pidada, et teatud toidud võivad väsimust hoopis süvendada. Vältida võiks magusaid, rasvaseid ja külluslikke roogasid, kuna need seeduvad aeglaselt ja seega väsimustunne suureneb. Ärksana aitavad hoida lahjemad ja väiksemad eined, mis sisaldavad valgurikkaid tooteid, näiteks pähklid, kodujuust, munad. Öösel kella kahe ja nelja vahel on soovitatav juua sooje jooke, näiteks taimeteed või kakaod, et hoida kehatemperatuuri, mis kipub öösel langema ja unerežiimile jääma.
  • Päevaunega kohanemine. Pärast tööd tuleb end valmis seada järgmiseks vahetuseks. Sõites pärast öövahetust koju autoga, tuleb arvestada aeglasemate reaktsioonidega seoses kurnatusega ja olla ettevaatlik. Koju jõudes tuleb magama minna esimesel võimalusel ning vältida kõikvõimalikke tähelepanu kõrvalejuhtijaid. Alkoholi uinumise lihtsustajana tuleks vältida, sest lõpptulemusena kannatab une kvaliteet, mõistagi ka tervis. Unele võib kaasa aidata kerge eine või näiteks soojas vannis käimine. Magama jäämist toetab tuulutatud, vaikne ja pime tuba. Telefonid lülita välja, et keegi ei satuks und katkestama. Pikk uni on väga tähtis.
  • Öövahetusest taastumine. Öövahetuste perioodist taastumine võib võtta päevi või isegi nädalaid sõltuvalt tervislikust seisundist. Seetõttu tuleb luua tingimused tavapärasesse rütmi naasmiseks esimesel võimalusel.

Mikko Härma koos kaasautoritega soovitab ettevõttel, kus on tingimata vaja öösel tööd teha, panna muu hulgas suurt rõhku krooniliste haiguste, seahulgas südame-veresoonkonnahaiguste jälgimisele ning kontrollida esimesel kahel aastal sagedamini tervist üle 50-aastastel või terviseprobleemidega töötajatel, et ennetada suuremaid tervisemuresid. Samuti on soovitatav töötajaid eraldi koolitada selleks, et kohanduda paremini vahetustega tööga, andes neile juhiseid ja soovitusi nii uneaja, toitumise kui ka füüsilise aktiivsuse kohta.

Kasutatud allikad
1. Härma, M., Kecklund, G. 2010. Shift work and health – how to proceed? Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, 36 (2), www.sjweh.fi/show_abstract.php?abstract_id=2902

2. Härma, M., Sallinen, M., Puttonen, S., Salminen, S., Hublin, C. Risk factors and risk reduction strategies associated with night work with the focus on extended work periods and work time arrangement within the petroleum industry in Norway, lk 65, www.ptil.no/getfile.php/z%20Konvertert/Health,%20safety%20and%20environment/Safety%20and%20working%20environment/Dokumenter/del2_harma_riskfactorsandrsikreductionstrategies.pdf

3. Peate, I. 2007. Strategies for coping with shift work. Nursing Standard, 22 (4), lk 42–45,
rcnpublishing.com/doi/abs/10.7748/ns2007.10.22.4.42.c4620

4. Tervise Arengu Instituut. 2014. Tervislik toitumine töökohal, lk 19–20 www.tai.ee/et/valjaanded/trukised-ja-infomaterjalid/download/450

 

Jaga

Kommenteeri