Millega saab Sind aidata rannavalvur?

0

Võib-olla tuleb see rannavalve nimetusest – et ta sisaldab endas sõna valve –, et rannavalvurites nähakse teinekord kedagi, kelle ülesanne on kontrollida ja korrale kutsuda.

See on muidugi üks rannavalvurite tööülesannetest, kuid G4Si rannavalvur Hedi Jaanus kinnitab, et tegelikult on rannavalvur ennekõike inimene, kes aitab, nõustab, toetab ja on pealegi meelestatud sõbralikult ning soovib parimat: „Aitame vette, anname nõu – me pole ainult need, kes ütlevad „ei tohi“!“

Jaanus kinnitab, et alati võib rannas oma murede ja küsimustega pöörduda rannavalvuri poole. Karta ei ole vaja. „Alati on parem, kui oma tähelepanekust teada anda, sest pisiasjast võib kasvada suur asi,“ ütleb Jaanus. „Kõige tähtsam on mitte lüüa käega ja mööda kõndida. Meil on olnud juhuseid, kus küsime inimestelt, kas nad tõesti ei näinud midagi, ja saame vastuseks „Ma vaatasin, et midagi on, aga ei hakanud tülitama“.“

Mured, millega rannavalvuri poole pöörduda:

Halb enesetunne
Kohtades, kus rannavalve meeskonnas on ka meedik, saame anda rohkem meditsiinilist abi, aga halva enesetunde puhul tasub alati rannavalvuritega rääkida, sest nad oskavad hinnata olukorda ja vajadusel kutsuda välja kiirabi.

Palun abi!
Rannavalve on rannas selleks, et inimesi aidata: „Abi, nõu ja jõuga aitab, ei kurjusta,“ lubab Hedi. Kui sul on mure enda või kellegi teise pärast, tahad midagi küsida või millelegi tähelepanu juhtida – ära kahtle ja anna teada! „Tihtipeale näiteks aitame inimesi, kes tulevad kurtma muret, et tahaksid küll minna vette, kuid ei julge. Siis saavad rannavalvurid juhul, kui neil on  vabam hetk, minna temaga koos, nõu anda ja silma peal hoida,“ räägib Hedi.

Stroomi rannas näiteks käib igal suvel ujumas vanem proua, kes on osav ujuja, kuid olles teadlik, et vees võib paljugi juhtuda, annab alati enne vette minemist meie rannavalvuritele teada, et läheb ujuma ning palub endal „silma peal hoida“. Rannavalvurid muidugi heameelega hoiavadki.

Tihtipeale on üksinda rannas olijatel küsimus, kuhu jätta oma asjad ujumise ajaks. Randades, kus on vetelpääste majad, ei tasu häbeneda abi paluda sealsetelt inimestelt. „Vetelpääste on sõbralik ja võimalusel heameelega lubab asetada oma koti nende maja nurka,“ räägib Hedi. Vetelpääste ei saa küll väärtuslike esemete eest vastutada, kuid majast lahkudes paneme ikka ukse lukku ja päris igaüks majakesest sisse-välja ei käi. Loomulikult ei tohiks vetelpääste lahkust kuritarvitada, jättes asjad terveks päevaks sinna. 10-15 min suplust aga ei ole probleem.


Keegi on kadunud

Kui keegi on kadunud, on kõige parem, kui oskate kirjeldada inimest järgmiste punktide alusel:

  1. Mis tal seljas on?
  2. Mis värvi on selle inimese juuksed?
  3. Kui vana ta on?
  4. Milline on tema kehaehitus (pikk, lühike, tüse, sale jm iseloomustavad kriteeriumid)

Soovin käepaela

Kõik G4Si rannavalvurid jagavad tasuta veekindlaid käepaelu, kuhu saab kirja panna paela kandja nime ning lähedaste kontaktandmed. Käepaelaga saab mängida, ujuda ja kõike muud teha, kartmata, et see ära kaob. Hiljem kodus saab käepaelast lahti kääride abil. Käepaelaga võib märgistada nii lapsi kui ka näiteks eakaid – nt on see vajalik Altzheimeri tõvega patsientide puhul.

Kui tekib küsimus, kas märgistada või mitte, siis vastus on, et märgistada. „Olgu rannas kas või mitutuhat last,“ lubab Hedi, „paelasid saab alati vajadusel juurde tuua ja kõigile jätkub“.

Hedi Jaanus on G4Si rannavalvur, rannavanem Kakumäel.

Ande Etti

Jaga

Kommenteeri