Mis paneb sind arvama, et sinuga kunagi ei juhtu?

0

Tarmo Pärjala, G4S Eesti

Hiljuti palusin ühes seltskonnas meenutada, kas inimesed teavad kedagi, kellel on vargad käinud. Esimese hooga raputasid kõik nagu üks mees pead. Seejärel siiski kellelgi meenus mingi juhus ja siis järgmisele järgmine juhus. Kui esialgu kippusid meenuma kaugemas ajas ja kaugemate tuttavatega toimunud kurvad lood, siis diskusiooni lõppedes suutis igaüks kahjuks meenutada kedagi lähematest tuttavatest, kelle kodu vargad külastanud olid ja nii mõnigi lugu oli üsna drastiline ning mõtlema panev.

Mida eestimaalased teevad ja tegemata jätavad?

G4Si turundusjuhina on minu käsutuses terve rida uuringuid, mida oleme teinud, et mõista, milliseid meetmeid inimesed oma kodu turvalisuse tagamiseks kasutatavad. Kurb aga tõsi on see, et tihtipeale on ka kõige elementaarsemad sammud selles suhtes hoopis astumata ning kohati võiks öelda, et pererahva enda käitumine on üks suuremaid turvariske. Kõrvalhoonete uksi ei lukustata, hoovides vedeleb piisavalt väärtusliku kraami, mis varga pilku püüab, ja ka piisavalt esemeid, mida vargad mõnuga tööriistadena kasutavad. Kolides uude kodusse, ei süveneta just liiga tihti sellesse, et võtmed, ka kõige turvalisemat sorti luku omad, on varasemalt olnud eelmise omaniku või ehitaja või kes teab kelle käes ning puudub igasugune garantii, et ta endale varukoopiat ei jätnud. Või siis omades plastikaknaid, ei pöörata just liiga tihti tähelepanu nende vargakindlusele. Ometi on Youtube täis klippe, kus näha, kuidas turvasuluseta plastikaken vähem kui kümne sekundiga lahti murtakse. Seega, turvalisuse seisukohast võiks akna kohe pärani lahti jätta kodust lahkudes – murdvarga peatamiseks sellest mingit abi nagunii pole…

Süvenedes põhjustesse, miks inimesed kohati lausa piinlikult vähe oma kodu turvalisusele tähelepanu pööravad, saame teada, et kunagi pole turvalisusega probleeme olnud, pole mingeid kalleid asju, mida varastada, meil on valvsad naabrid jne. Ehk siis enamasti loodetakse, et ehk minuga ei juhtu. Ometi, iga päev kuskil kellegagi juhtub…

Tõsi, meie murdvarguste toimumise trend näitab mõningast langust, mis võib pisut uinutavalt mõjuda. Ka tuleõnnetuste trend on languses. See aga ei tähenda, et võiksime seetõttu hooletult lahtise tulega ringi käija. Kui eirame kõige elementaarsemaid tuleohutusreegleid, on tulekahju aset leidmise aeg vaid puhas statistika. Kas varem või hiljem, aga ükskord ta tuleb kindlasti. Nii ka varguse ohvriks langemisega. Võime ju loota, et ehk minuga ei juhtu, kuid iga päev kellegagi kahjuks juhtub. Ja mida rohkem ise oma turvalisuse nimel ära teha, sest suurem on tõenäosus, et sinu kodu asemel tungib varas kuhugi mujale. Kuhugi, kus saak on kergema vaevaga kättesaadav ning vahelejäämise tõenäosus väiksem. Küll aga võib pererahval loll tunne olla pärast varguse ohvriks langemist üksteisele otsa vaadates ja mõeldes, et pagan küll, ma ju teadsin, et plastikakendele tuleks ka turvasulused paigaldada!

Kogukonna roll
Mis puutub valvsatesse naabritesse, siis see ei tohiks küll olla põhjus, miks välisukse tavalukk turvaluku vastu vahetamata jätta või siis hoovis vedelevad esemed tähelepanelike pilkude alt ära panna. Kindlasti ei tasu aga alahinnata kogukonna rolli turvatunde loomisel. Kõik koos saab palju ära teha.

Aga kas sellele lootvad inimesed ikka reaalseid samme ka astunud on? Naabrivalve piirkonna moodustanud? Või kasvõi niisama naabrimehega kokku leppinud, et kui ikka keegi minu maja ümber ringi luusib, siis astu julgelt ligi ja küsi, mis asju aeatakse? Või enne ehitustööde algust teavitanud naabrimeest, et „kuule, mul läheb ehituseks –ehitusmehed tulevad kaubikuga, toovad ja viivad asju, lihtsalt et sa teaksid ja kogu tegevust kahtlaseks ei peaks.“

Tõde on kahjuks liiga tihti hoopis teises äärmuses. Inimesed ei tunnegi oma naabreid. Ei tea neist midagi. Ka nende nimesid mitte, rääkimata kontaktidest, mida saaks ise siis kasutada, kui tundub, et naabrimehe kodus miskit kahtlast toimub. Ja kui sa ikka naabreid ei tunne, siis pole mõtet neile ka ütlema minna, et meie pere läheb nädalaks reisile ja palun hoidke meie elamisel silma peal. Kahjuks tunneb ajalugu ka lähiminevikust piisavalt juhtumeid, kus murdvarguste uurimine viib politseinikud otsemaid naabrite juurde. Või heal juhul mõni uks edasi.

Kui soovid teada, kas oled kõik lihtsamad meetmed oma kodu turvalisuse tagamiseks kasutusele võtnud, varu 10 minutit ja täida ära kodu turvalisuse kalkulaator, mille leiad siit:  http://kampaania.g4s.ee/turvakalkulaator/

Võib-olla huvitab sind ka artikkel Levinud koduturvalisuse müüdid ehk „Mul on kuri ämm ja valvsad naabrid

Jaga

Kommenteeri