Mis saab pakendist pärast konteinerisse jõudmist?

0

AAivo Kangus
MTÜ Eesti Pakendiringlus

MTÜ Eesti Pakendiringlus on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mis korraldab üle Eesti pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamisse suunamist. Selleks on avalikuks kasutamiseks välja pandud ligi 1900 pakendikonteinerit, kuhu kõik puhtamast Eestimaast hoolivad inimesed saavad pakendijäätmeid tasuta ära anda.

pakendiringlus_2

Kõik mõistlikult puhtad pakendijäätmed liiguvad sorteerimisse, vajadusel pesemisele, tükeldamisele või granuleerimisele ja sealt edasi taaskasutusse. 

MTÜ Eesti Pakendiringluse kodumaised koostööpartnerid kasutavad hea meelega toodete valmistamiseks taaskasutusmaterjale, sest võrreldes esmase toormega on taaskasutusmaterjalide kasutamisel võimalik säästa kuni 90% veekulust ja 2/3 energiast.

Taaskasutatud plastpudelitest toodetakse nt sisu patjadele ja tekkidele, uut plasttaarat ja ka tööstustarvikuid. Paberpakendeid taaskasutatakse pakkematerjalide, mappide, trükiste, majapidamispaberi jmt valmistamiseks. Klaaspakenditest saab uuesti klaastaara või ehitusmaterjal (nt tänavakivid) ja puidust mööblitööstuse detailid või küttegraanul. Pakenditest, mis on liialt määrdunud, saab jäätmekütus.

Ükski inimene ei pea kartma, et tema poolt hoolikalt pakendikonteinerisse viidud väärtuslik pakendimaterjal jõuaks prügimäele, sest kõik konteinerisse kogutud pakendijäätmed jõuavad läbi materjalina ringlussevõtu või energiakasutuse taaskasutusse. Oluline on siiski meeles pidada, et pakendite kogumiskonteinerisse sobivad ainult pakendeid, nii saab materjali kõige efektiivsemalt taaskasutada. Olemprügi pakendikonteineris muudab protsessi aeganõudvamaks ja ressursikulukamaks meie kõigi jaoks.pakendiringlus

„Mina hoolin!“
Käesoleval aastal oleme koostöös Viljandimaa MTÜga Töötoad käivitanud kotiprojekti „Mina hoolin!“. Täielikult tekstiilijäätmeist valmistatud kotte õmblevad puuetega inimesed Viljandimaalt. Puuetega inimesed tunnevad seoses projektiga suurt elevust, teades, et nende valmistatud kotid lähevad erinevatesse poodidesse üle Eesti. Ainuüksi see teadmine tekitab tunde, et olen vajalik ja hinnatud, et MINU panus sellesse on oluline. Stockmannis, Selverites ja Maximates müüdavad poekotid on tehtud kuni õmblusniidini tekstiilijäätmetest, mis tavaoludes muutuksid jäätmeteks. Nii on valminud pikaajaline asendustoode loodusevaenulikele kilekottidele.

Projekt ei toeta puuetega inimesi. Raha ei tule kogumiskarbist või toote müügiprotsendist vaid raha teenivad puuetega inimesed ise. Projekti kaudu saab tööd puuetega inimene, kes enamasti pole avatud tööturul konkurentsivõimeline.

Vaatamata sellele, et puudega inimesel on kotti aeganõudvam ja raskem välja lõigata ning õmmelda, saab ta sellega suurepäraselt hakkama! Need kotid on käsitöö, ainueksemplarid. Autorid sobitavad ise lõiked õigetele kohtadel, mitte ei lõika 200 kotti sarnasest kangamaterjalist šablooni järgi välja. Kõik värvilised kotid on pisut erinevad – kahte täpselt ühesugust on raske leida.

Koostöö puuetega inimestega on näidanud, et tegelikult on peaaegu igaüks millekski suuteline. See, kellel jalad ei liigu, õmbleb käsimasinaga, kreissaega näppudest ilma jäänu saab aga hästi hakkama kotisangade valmistamisega. Liikumispuudega inimene ei tule ilmselt toime postiljonina, kuid saab hästi hakkama kellasepa, elektrooniku või juurviljasorteerijana. Igaüks teeb just seda, mida ta suudab. Ka materjali sorteerimine, ladustamine ja pakendamine on osake tervikust.

„Mina hoolin“ on näide sellest, kuidas erinevate osapoolte ühtse eesmärgi nimel tegutsemine on andnud tööd 15 väiksema konkurentsivõimega inimesele, kelle elujärg ja -rõõm on varasemaga võrreldes hoopis teine.

Projekti osalised:

Metroprint, Pixmill, Lipuvabrik, Brand Factory, Nurme Vabrik, JCDecaux, Henkel Baltic, Stockmann, Selver, Maxima.

Jaga

Kommenteeri