Parema linnani, jalgrattal!

0

Laura Remmelgas
MTÜ Balti Keskkonnafoorum ekspert

Liiklus ja transport määravad suures osas, milline linn välja näeb. Vähem oluline ei ole ka see, kuidas inimesed end selles keskkonnas tunnevad. Kas on võimalik, et see keskkond, mille me endale oleme loonud, mõjutab ka seda, kuidas me ümbritsevasse suhtume ning kui hoolivad üksteise suhtes oleme? Foto: BICY project,bicy.it Hästi korraldatud ja funktsionaalne avalik ruum peaks lisaks ühest punktist teise liikumisele pakkuma ka võimalust üksteisega kohtumiseks ning kas või lihtsalt ilusa ilma nautimiseks. Sellise linnaruumi saavutamisel on oluline roll just liikuvuse korraldusel ehk linna ei tuleks planeerida autode, vaid inimese ja elukeskkonna järgi.

Ohutuma keskkonna võti – jalgratas

Jalgrattaliiklusel on parema ning ohutuma linnakeskkonna saavutamisel oluline roll. Lisaks sellele, et jalgratas on keskkonnasäästlik liiklusvahend, mis pakub tervislikku liikumisrõõmu, mõjutab jalgrattaliiklus linnakeskkonda positiivselt veel mitmelgi muul moel. Nimelt elavdavad jalgratturid avalikku ruumi ning aitavad hoida väikeärisid. Jalgratast saab parkida pea igale poole, mis võimaldab ratturil peatuda seal, kus vaja, et juua tänavakohvikus väike kohv või külastada mõne maja soklikorrusele rajatud kauplust.

Jalgrattur on kaupmehele kasulikum

Parkimisvajadusest tingituna on autod oma liikumises vähem paindlikud, mistõttu on ka Eestis levinud praktika, kus poed koonduvad massiivsete parklatega suurtesse kaubanduskeskustesse. Levinud arvamuse kohaselt kulutavad autoga poes käijad rohkem ning on seetõttu kaupmehele kasumlikumad. Ometi on uuringud näidanud, et kuigi jalgratturid ostavad korraga vähem, käivad nad poes tihemini ning kokkuvõttes kulutavad rohkem. Jalgratturitele ja jalakäijatele liikumiseks sobivate tänavate loomine aitab kaasa väikeäride taastekkele tänavate äärtes. Lisaks ligipääsetavusele paraneb ka kauplusega külgnev tänavaruum, kuna kergliiklusele ruumi tekitamisega lükatakse mootorsõidukid majadest kaugemale. Täna on paljud taolised potentsiaaliga tänavad seisus, kus kaunite ning varem kaubanduspindadega varustatud hoonetega külgneb tiheda liiklusega mürarikas tee, mida kasutatakse üksnes piirkonna läbimiseks ning kus jalakäijad ja ratturid end ebamugavalt tunnevad.

Meie linnatänavaid nähakse täna jalgratturitele pigem ohtlikena ning jalgrattasõidu ohutust seostatakse tihti kiivri ja helkurvesti kandmisega ehk vastutus ohutu jalgrattasõidu eest pannakse ratturile. Samas ei aita selline lähenemine muuta paremaks meie üldist liiklusohutust. Pigem võib see potentsiaalseid rattureid heidutada rattasadulasse istumast, kuna jalgrattaga liiklemist nähakse ohtliku ning isegi ebameeldivana.

Jalgratturite arvu suurenemine vähendab õnnetuste arvu

Senisest rohkem tähelepanu tuleks hakata pöörama jalgratturite arvukuse tõstmisele. Sellele aitavad kaasa erinevad meetmed nagu positiivse sõnumiga kampaaniad, parema jalgrattataristu rajamine või miks ka mitte sõbrale proovisõiduks ratta laenamine. Võib küll eeldada, et jalgratturite arvu kasv suurendab ka õnnetuste arvu. Ometi on uuringud näidanud, et tõde on hoopis vastupidine. Näiteks aastatel 1997 kuni 2002 suurenes jalgrattaliiklus Odense linnas (Taanis) 20%. Samal ajal vähenes 20% võrra jalgratturitega toimunud õnnetuste arv. Seega tegelikkus on see, et mida suurem on jalgratturite osakaal liiklejate hulgas, seda väiksema tõenäosusega satuvad ratturid õnnetustesse. Üheks põhjuseks on jalgrattasõitu toetavate meetmete elluviimine nagu näiteks parema taristu rajamine ning liikluse rahustamine. Vähem tähtis ei ole ka see, et teised liiklejad harjuvad ratturitega ning märkavad neid liikluses paremini siis, kui neid on rohkearvulisemalt. Kui sellele lisaks hakkab ka aina enam autokasutajaid aeg-ajalt jalgrattaga liiklema, oskavad nad hiljem autoroolis olles ratturitega paremini arvestada.

Suhtumise küsimus

Jalgrattaga sõitmine ei ole loomupäraselt ohtlik tegevus. Teatud olukorrad võivad muutuda ohtlikuks, kui jalgratturid ja teised liiklejad ei austa üksteist. Mida rikkam on meie liikuvuskultuur, seda paremad ja ohutumad on meie linnatänavad. Luues ohutuma keskkonna jalgratturile ja jalakäijale parandame üldist liiklusohutust ning linnakeskkonda tervikuna.

Jaga

Kommenteeri