Parkimine kortermajade hoovis – peavalu korteriühistutele

0

G4S Eesti
Hoovide korrastamisse panustavad paljud tegusad korteriühistud. Leidub ka neid, kes kõigile sobivat lahendust alles otsivad.

Ilmselt on suurte kortermajade elanikele tuttav parkimiskohtade probleem. Lisaks hooletult ja risti-rästi pargitud autodele, mis neelavad parkimisruumi, on terve rida muid häirivaid momente, mida aitaks vältida üheselt mõistetav parkimiskorraldus. Nõukogudeaegse pärandina on näiteks paljud Mustamäe hoovid kitsad ning kunagi planeeritud parkimiskohtade arv ei vasta tänapäeva vajadustele. Kui väikeste majade elanikud tavaliselt tunnevad üksteist ning hoiavad heanaaberlike suhteid ka parkimisküsimustes, siis suurtes majades  on olukorra kontrolli all hoidmine raskem, kuid sugugi mitte võimatu.

Paljud korteriühistud märgistavad oma hoovide parkimisalasid, lootuses, et see aitab lahendada parkimisprobleeme. Praktika näitab, et pahatihti ainult joonte tõmbamisest ja märgistuse paigaldamisest ei piisa, sest alati leidub sõidukijuhte, kes kehtestatud parkimiskorda ei austa.

Parkimisabi korteriühistutele ja kinnistuomanikele
AS Ühisteenuste spetsialistid pakuvad kvaliteetset parkimiskorraldusteenust korteriühistutele ja kinnistuomanikele. Koostöö kliendiga algab kinnistule sobiva parkimis- ja liikluskorralduslahenduse väljatöötamisest, millele järgneb märgistuse paigaldus, tagamaks, et parkimiskord oleks arusaadav kõigile sõidukijuhtidele.

Ühisteenuste praktika näitab, et pärast uue parkimiskorra loomist kulub liiklejatel sellega harjumiseks vähemalt nädal. Sel perioodil juhivad parkimiskorraldajad inimeste tähelepanu muutunud parkimisolukorrale ning piirduvad hoiatustega. Edaspidi toimitakse vastavalt kokkuleppele parklaomanikuga: täiendavaid sanktsioone võib, aga ei pea määrama.

Klientidel on võimalik valida, kas parkimisel hakatakse kasutama seni enim levinud lamineeritud parkimislubasid või siis väga mugavaid elektroonilisi. Viimased annavad parkla valdajale rohkem vabadust ja iseseisvust: sõidukitele ei ole vaja väljastada füüsilist luba, kuna parkla valdaja saab vajalikele sõidukitele ise parkimisloa väljastada, mida Ühisteenuste parkimisteenindaja oma terminalis koheselt ka näeb. Parkla valdaja peab selleks sisenema vaid www.parkimine.ee keskkonda.

Kui märkidest ei piisa
Oma kogemusest parkimisprobleemi lahendamisel räägib Sõpruse puiestee 245 korteriühistu juht Ene Toots.

“Meie maja asub sisekvartali vägagi tihedal liiklemissoonel, mistõttu meie majas elavatel inimestel oli suur tõenäosus jääda auto alla juba trepikojast välja astudes. Samuti nappis meil parkimiskohti. Laiendasime parkla, kuid selle valmides selgus tõsiasi, et parkimiskohti siiski napib, sest meie maja hoovi jäetakse nii naabermajade kui ka linna teistest piirkondadest tulnud autosid. Veelgi keerukamaks tegi olukorra maja läheduses asuv pood, mille kliendid kasutasid meie parklat.

Kui avanes võimalus taotleda Tallinna linnalt parkimisala pikaajaline rendilevõtmine, siis seda ka tegime. See andis meile õiguse paigaldada märgid teabega, et parkimine on lubatud vaid meie maja elanikele.

Vaatamata ametlikele liiklusmärkidele ei austanud autojuhid liikluskorda, justkui poleks kortermajade piirkonnas parkimine keelava liiklusmärgi all üldse rikkumine. Korteriühistu juhatus leidis, et meil puudub võimalus korra tagamiseks parkimisalal. Pöördusime AS Ühisteenused poole ning sõlmisime lepingu. Pärast seda pole parkimiskohtade leidmisega probleeme olnud ka hilistel õhtutundidel.”

Nõu annab Martin Tubalkain, AS ühisteenuste parklate müügi- ja linnaparkimise juht:

Korteriühistu võtab meiega ühendust siis, kui neil on probleem parkimisega ja oma jõududega enam hakkama ei saa. Tihti on nii, et isegi on defitsiit parkimiskohtadele oma maja elanikele, rääkimata täiendavatest võõrastest sõidukitest, mis samuti parkimisalal pargivad ja eiravad liiklusmärkidel sätestatud korda.

Meie pakume korteri ühistule täislahendust – alates märgistuse paigaldamisest kuni parkimisjärelvalve teenuse osutamiseni välja. Esmalt peame kohtuma KÜ esindajatega, räägime läbi, mis on konkreetselt nende parkimisala igapäevased probleemid ja millised oleks nende ootused uuele korrale. Koostöös ühistuga  teeme omapoolsed ettepanekud ja lepime kokku kontrolltingimustes. Samuti kui ühistu territooriumil puuduvad liiklusmärgid, siis oleme valmis aitama ka nende paigaldamisel ja skeemide koostamisel.

Teenuse osutamise eelduseks on see, et KÜ parkimisalane maa kuulub ühistule või on linna poolt kirjalikult KÜ kasutada antud, seljuhul on vaja vastavasisuline taotlus esitada KOV-ile.

Kui oleme ühistuga kokkuleppele saanud teenuse osutamise tingimuste suhtes, siis sõlmime lepingu ning paigaldame territooriumile AS-i Ühisteenused oranžid infotahvlid. Tavaliselt piisab juba infotahvlist ja mõnest kirjalikust sanktsioonist ning võõrad autoomanikud saavad üsna hästi aru kus tohib parkida ja kus mitte.

Täiendava lisateenusena pakume ühistutele väljakutsepõhist teenust, läbi meie ööpäevaringse juhtimiskeskuse. Selleks peab ühistu liige meile helistama, teatama parkimiskorda rikkunud sõidukist ja siis saadetakse välja kontrollekipaaž, kes tuleb kohale ning fikseerib rikkumise.

Määratav leppetrahvi suurus on üldjuhul 35 eurot, kuid paljuski oleneb see rikkumise tüübist. Oleme määranud erandkorras ka 57-euroseid leppetrahve, kuid seda juhul, kui tegemist juhiga, kes pargib näiteks invakohal ilma vastava loata või korduvalt eirab parkimiskorda.

35-eurone leppetrahvi summa on selline rahaline suurus, mis paneb autojuhi mõtlema, kas see karistus oli rikkumist väärt – 95% kordadest autojuht õpib ja on edaspidi tähelepanelikum kehtestatud parkimiskorra suhtes.

Leppetrahv määratakse vastavalt võlaõigusseadusele ja õiguse leppetrahvi määramiseks annab meile kas parkimisala sissesõidule või parklasse paigaldatud infotahvel.

Lisaks KÜ parkimisala järelvalvele osaleme aktiivselt ka uute tasuliste parkimisala loomistel. Omame selles vallas väga pikaaegset kogemust. Tasulise parkimisala kontseptsioon on mõneti erinev KÜ-le osutatavast teenusest, kuid see annab maaomanikule lisaväljundi lisatulu teenimiseks.

Soovitused

Martin Tubalkain toob välja mõned aspektid, mida korteriühistul enne suletud parkla rajamist tähele panna:

  • Kui tegemist on KÜ enda maaga, on väga lihtne – tuleb lihtsalt asuda tegutsema.
  • Kui parklaalune maa kuulub linna,e tuleb KÜ-l kõigepealt saada linna poolt kooskõlastus maa-ala parkimisalana kasutamiseks (see on kas notariaalne leping või LOV kirjalik kokkulepe. Kui see on olemas, siis saab KÜ juba teenusepakkuja poole pöörduda ja teenust arutada. Vahel tuleme appi juba ka märgistuse paigaldamiseg ja muutmisega – teeme valmis skeemid, võtame liikluskorraldusettevõtetest hinnapakkumised, tellime märgid ära jne.

Jaga

Kommenteeri