Piisav uni annab hea vormi

0

Kõik on vahel mõelnud, et kui vähem magada, saaks palju rohkem tehtud. Paraku pole see nii. Liiga vähene uni põhjustab igal aastal sadu tuhandeid liiklusõnnetusi ja oli üks süüdlastest nii Tšernobõli katastroofis kui ka 2009. aastal Air France’i lennuki alla kukkumisel, kirjutab aju- ja teadvuseteadlane Jaan Aru noorsootöö ajakirjas Mihus.

Päevase kohvitassi asemel oleks lühike uinak tõhusam.

Päevase kohvitassi asemel oleks lühike uinak tõhusam. Foto: Sharon Dominick

Vajalik emotsionaalseks tasakaaluks

Üheks une põhjuseks on ajurakkude vajadus puhata, sest erinevalt keharakkudest ajurakud üldiselt ei uuene. Mõnes üksikus ajupiirkonnas tekib uusi ajurakke juurde, kuid suur osa meie umbes sajast miljardist ajurakust on koos meiega terve elu. Samuti on leitud, et osad ajupiirkonnad võivad teistest kiiremini väsida. Hiljutised teadustulemused annavad põhjust arvata, et pärast intensiivset tegevust on mõned ajupiirkonnad juba vaikselt unes, ehkki üldiselt oleme ärkvel. Ja samas teatud unefaasides on mitmed ajupiirkonnad isegi aktiivsemad kui ärkvelolekus.

Igaüks teab, et et pärast uneta ööd või öid ärritume me palju kergemini. Unepuudus tõstab negatiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkondade aktiivsust ja vähendab seda, kuivõrd teised ajupiirkonnad seda aktiivsust kontrollida saavad. Seega on mõistetav, et krooniline unepuudus võib viia meeleoluhäireteni. Nii arvataksegi, et üks une funktsioone on tagada emotsionaalne tasakaal ajus. Sugugi põhjuseta pole unepuudust, päevade kaupa mitte magada laskmist , kasutatud efektiivse piinamismeetodina vangide peal.

Aitab mälu töös

Üks väga populaarne teooria väidab, et uni on tarvilik mälusisude paremaks meeldejätmiseks. Erinevate katsete tulemusena on pakutud, et ärkveloleku ajal salvestatakse värskelt õpitu ajutisse mälusüsteemi, kust osa sisust just une ajal pikaajalisse mälusüsteemi kirjutatakse. Nii on võimalik une ajal teatud võtetega õppida näiteks keeli kiiremini, eelduseks et ärkvel olles toimub ka tegelik õppimine. Une ajal taasaktiveerimise õppimise meetodi puhul on tähtis, et une ajal ei esitata mitte õpitavat informatsiooni, vaid vihjeid, mis unes taasaktiveerivad  ärkveloleku jooksul õpitud mustrid. Nii talletub info paremini mällu.

Soovitusi heaks uneks:

  • Mine voodisse alati samal ajal. Keha harjub sel ajal uinuma ja valmistub ette.
  • Kata aknad kinni, et toas oleks pime.
  • Maga jahedas.
  • Lõpeta 20-30 minutit enne voodisse minekut ekraanide vaatamine – need hoiavad aju üleval!
  • Katsu igal öösel saada kokku 8-9 tundi und. Tähtis on teada, et mõni inimene saab hakkama seitsme tunniga, teina aga vajab kümme tundi und. Ole aus iseenda vastu ja leia paras annus.
  • Kui ärkad keset ööd, ära tunne end halvasti. Meie esivanemad magasidki, muide, öösel kahes jaos.
  • Võimalusel tee päevase kohvitassi asemel 15-20 minutit lõunauinak. See soodustab mälusisude salvestamist ja ka uudsete lahenduste leidmist.
  • Ära võta unerohtu! Teadustööd näitavad, et unerohud ei aita kaasa objektiivselt paremale unele.
  • Vajadusel kasuta kõrvatroppe.
  • Ära jäta und ära, sest liiga vähe und on seotud ülekaalulisusega, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning mitme tõsise tervisehäirega.

Sportimise, puhkamise ja tervisliku toidu kõrval on vähemalt sama oluline hea uni, mis aitab võtta elust maksimumi.

Loe kogu artiklit siit (lk 15)!

Jaga

Kommenteeri