Rait Paimets: maasturiga olen eriti korralik liikleja

0

4×4 reiside rändurid on asunud uuele seiklusele Kasahstan poole.
Vahetult enne minekut andis aga Rait Paimets lahkesti välkintervjuu „Julged hoolida?“ portaalile.
Küsis Ande Etti

auto_kaardiga

Kui palju teete enne uuele retkele asumist eeltööd, mis puudutab kohalikku liiklust ja liikluskultuuri?
Kasahstanis oleme tegelikult enne käinud, me teame, et seal ei olegi kultuuri. Mida kõvem signaal ja suurem auto, seda rohkem õigusi. Teiste maade kohta ei ole väga uurinud. Me teame, et teid ei ole ja veokad sõidavad niimoodi, et võid jala mööda kõndida. Ja see ongi huvitav!

Nii et lähete, eeldades kõige hullemat ja ongi põnev?
Mida hullem seda parem.

Paljud inimesed reisivad autodega. Millist nõu annaksite neile turvalisuse osas?
See on nagu niisamagi autoga sõites – ükskõik, kus sa oled, ise pead ettevaatlik olema. Ega seal muid kavalusi ei ole. Tagasihoidlik ja ettevaatlik tuleb olla ja küll läheb kõik hästi. Rusikaga vastu rinda tagumine ja venelaste või kasahhidega võidu mööda steppi sõitmine võib kehvasti lõppeda.

Üldiselt asju, mis vähegi väärtuslikud või mille pärast peaks muretsema, ei jäta me laokile, need on kuskil all. Meil on autod ümber tehtud, on suured sahtlid, kus on kõik söögid ja asjad – neid pole kerge kätte saada. Isegi kui keegi autosse sisse läheb, siis ta peab seal toimetama natuke aega, et midagi leida. Samuti me väga suurtesse linnadesse ei trügi, oleme kuskil looduses. Üks asi, mis autos magades on oluline – eriti Venemaal , kus on sitikad! -, on ustele võrgud panna. Meie teeme nii, et laseme õhtul natuke sääsemürki autosse, et putukad ära sureks. Öösel, kui autos magame, on aknad lahti ja võrk ees, et sääsed sisse ei saaks, sest need sitikad võivad päris palju liiga teha.

Kuidas teie kogemus on selles osas, kuidas erinevates kultuurides suhtutakse liiklusturvalisusesse?
Ise me ikka kasutame turvavööd igal pool, ükskõik siis, kus me sõidame. Meile meeldib stepis kihutada, aga stepis on augud, nii et siis on juba hilja, kui neid näed – seal sõites on oluline, et sa ise lendu ei lähe autost.

Aga linnades on ikka Aasias nii, et mida suurem signaal ja julgem mees oled, seda paremini läheb – nii kaua kui päris kehvasti läheb. Aga mina ütlen seda, et ära ise trügi ja ole normaalselt ning ole tagasihoidlik ja küll saab hakkama! Neid hulle on piisavalt ilma meietagi, kes seal laiavad.

Meie aerutame tavaliselt sellistes kohtades, kuhu need, kellele meeldib Euroopas käia, ei satu. Soovitan – sõitke Kasahstani. Saad nii palju sõita, kui süda lustib ja kütus on odav. Sõidad Venemaale, on kütus odav, ja edasi on Kasahstan, kus on veel odavam. Turkmenistanis maksab kütus täna minu teada 20 eurosenti liiter, aga sinna on keeruline saada. Meie isegi saime sinna ainult transiitviisa.

Käimegi seepärast siin otsades ja pole seepärast Aafrikasse läinud, et selleks on vaja pikalt läbi Euroopa sõita ja kütus on kallis. Ning Euroopa on asfalt ja seal peab tegema seda, mida peab. Nendes maades, kus meie käime, saad sõita enam-vähem sinna, kuhu tahad, mitte sinna, kuhu peab. Seal keegi väga kätt ette ei pane – tahad, sõida läbi stepi, tahad, proovid mööda asfalti sõita.

Kasahstanist on selline näide, et asfalti mööda ei saa sõita, sest augud on nii suured, nagu oleks kaamel maa alla vajunud. Siis sõidadki asfalti kõrval, mööda steppi, kaamelite vahel. Muidugi tuleb arvestada, et oled ülepeakaela tolmune. Seal ei ole see tolm nagu meie mõistes, et teed tolmavad, seal on tolm nagu jahu.

Kasahstan_2Kas olete oma tuleva Kasahstani reisi planeerimisel midagi teisiti teinud või võtnud õppust eelmistest kordadest ja midagi uut moodi planeerinud?
Autoga rännates on esimene asi see, et raskuskese tuleb autol viia võimalikult madalale. Seda enam-vähem iga autojuht vast taipab ise ka. Kõrge raskuskese on üks asi, mis kergesti auto ümber ajab.

Tuleb hoolega sõita, silmad lahti hoida ja mitte vigu teha. Teinekord viib aeglaselt sõitmine kaugemale kui kuhugi tormamine.

Autos ei tohiks olla lahtiseid asju, mis lendama hakkavad. Nii nagu ise oled turvavööga kinni, peaks ka kõik asjad olema kinni – et asjad ei tuleks endale pihta või kuskilt tagaaknast välja.

Meie oleme iga reisiga saanud järjest targemaks. Näiteks nüüd on kuuma kohta minek ja autod on meil kõik natuke ümber tehtud – releed, kaitsmed jne peavad olema õhu käes, sest nad hakkavad kuumas üles sulama. Külmas juhtub teistmoodi asju, vedrud lähevad lihtsalt iseenesest katki, kuumas hakkavad elektriasjad üles sulama. Iga korraga teeme jälle mingi asja targemini, aga iga kord sõitu minnes on jälle mõni uus asi, mille peale ei tulnud.

Kas see, et roolis olles on sul teised inimesed ka autos, paneb sind kuidagi teisiti käituma või tunned suuremat vastutust?
Mul on kaasa ABSi eest – hakkab põristama, kui ülemeelikuks lähen. Stepis sõites näed 20-30 km ette, kuumus küll virvendab ees, aga sõidadki 60-ga ning kõik on väga ilus ja midagi ei juhtu ning vägisi läheb gaasipedaal põhja poole. Ja siis kuskilt on järsku ees ristirööpad , mida sa ei näe, ja siis kui näed, siis on hilja. Me oleme niimoodi sõitnud, et külmkapis on ka asjad katki. Aga eks ikka tuleb teistega arvestada – ei ole üksi ju seal autos ja tuleb endale aru anda, et autot seal puruks sõita ei ole üldse mingi probleem. Selleks ei pea üldse väga palju vaeva nägema. Autot stepis liiva sees remontida ei ole ka sugugi mõnus, kui on 40 kraadi ja rohkemgi kuumust.

Mida ütled oma autosse istujatele, et anda mõista, et turvavöö tuleb kinni panna?
Stepis saab sellest ise üsna ruttu aru. Tegelikult olen kõigile öelnud, et tõmba rihm peale. Ja kui ta ei tõmbagi alguses, läheb natuke aega mööda ja küll ta siis tõmbab. Mu igapäevaauto õnneks karjub niimoodi, et inimene õnneks vägisi paneb peale.

Aga ikka „rihmad peale“. Aeg on muutunud, kunagi ise ka kirusin, et on ikka Euroopa, et kõigil peavad rihmad peal olema, aga nii on ja nii peab olema. Ma katsun olla korralik liikleja nii palju kui suudan. Kui ma maasturiga sõidan, siis sõidan kindla peale palju korralikumalt kui väikse autoga. Nii palju on näpuga näitamist. Seega kui lähen parklasse ja näen, et olen oma kolaka väheke viltu joonte vahele ajanud, siis ma ei pea paljuks seda, et lähen tagasi ja ajan ta õigesti kohale. Ja üle äärekivide ei sõida, see on ka päris kindel!

Jaga

Kommenteeri