Saad palju valehäireid või jääb õige häire edastamata – otsi viga hooldamata turvaseadmetes

0

Ande Etti, G4S Eesti

G4Si juhtimiskeskuse andmetel on valveseadmete põhjuseta häirete osakaal 24% kõikidest häiretest. Nende vähendamine aitab nii kliendil kui ka turvateenuse pakkujal säästa aega ja raha ning – mis kõige tähtsam – patrullekipaaž jõuab reaalse sissemurdmise korral kiiremini kohale.

G4Si kogemus on näidanud, et põhjuseta häiretel on tavaliselt kindel põhjus olemas, millest levinum on rikkis või hooldamata valveseadmed. Kõige suurem oht valvesüsteemi rikke korral ongi see, et vajalikul hetkel sissemurdmise korral süsteem lihtsalt ei rakendu. Neid probleeme aitab ennetada valvesüsteemi regulaarne hooldus.

G4Si Lääne piirkonna osakonnajuhataja Peep Saaremägi selgitab, et hoolduse seiskohalt on kahte tüüpi süsteeme: esiteks need, mille hooldussagedus on määratud seadusega (nt ATeS – Automaatsel tulekahju-signalisatsioonisüsteemil 4 korda aastas), teiste puhul kehtib kliendi vaba tahe (hooldussagedus võib varieeruda korrast kvartalis iga-aastase hoolduseni). Väga palju sõltub hoolduse vajadus Saaremägi sõnul objektist: näiteks, kas on tegemist tööstushoone või elamuga.

Sellised näiteid on tema sõnul palju, kus turvasüsteem ehitatakse kliendile valmis, paigaldatakse seinale ja kõik toimib.

„Aga mõne aja pärast paneb klient anduri ette riidepuu või kapi või palmi,“ muigab Saaremägi. Andur aga läbi palmi ei näe ja siis ei saa ta ka toimida, kui miski tal füüsiliselt ees on. „Näiteks on selliseid asju ette tulnud ehitusmaterjalide poodides, kus andur on paigutatud nurka, hiljem on selle ette asetatud aga tapeedirullid ja vaibad jms“.

Hoolduse vahelejätmist võrdleb Saaremägi voodipesu pesemisega: „Võid ju mõelda, et iga kord pööran linadele teise poole, aga lõpuks oled ikkagi seisus, kus see enam ei toimi“. Kui muid hooldusi peavad inimesed loogiliseks: ikka pesed ju oma autot ja käid tehnoülevaatuses jne, siis sama peaks Saaremägi sõnul kehtima ka kõikide nõrkvoolusüsteemi seadmete kohta: läbipääsu- ja valvesüsteemid jms.

Pikalt hooldamata seadmetel võib tekkida probleeme ühendusega, mis on tingitud tavapärasest kasutamisest ja selle käigus tekkivatest muutustest.

Oluline hetk, millal lasta turvaseadmed üle kontrollida ja hooldada, on siis, kui liigud ühe turvateenuse pakkuja juurest teise juurde. Turvafirmadel on seadmetele erinevad standardid ning selleks, et nad saaksid pakkuda parimat võimalikku teenust, on vaja, et ka seadmed toimiksid vastavalt. Ainsad võimalused seadmete töökindluses veenduda on kas need ise paigaldada või põhjalikult üle kontrollida olemasolevad.

Kontrolli ka ise
Peep Saaremägi soovitab klientidel endilgi aeg-ajalt seadmeid testida. „Igal anduril on testfuntksioon, millega saab selle töötamise kindlaks teha. Näiteks liikumisanduri puhul on see väga lihtne: lülitad valvesüsteemi sisse, liigud ruumis ja kontrollid, kas seade läks häiresse“.

Üks, mida kliendid Saaremägi sõnul sageli ei tea, on see, et neil on olemas salasõna. Salasõna aga võimaldab teha ise süsteemikontrolli. „Salasõna olemasolul soovitan teatud aja tagant kontrollida signaali jõudmist turvafirma pulti. Endale pole ju signaali liikumine nähtav – selleks tuleb teha proovihäireid. Nii kui häire jõuab turvafirma juhtimiskeskusesse, helistatakse kliendile ning salasõna abil saab väljakutse tühistada. Muidugi võib – ja ongi ehk viisakas – ise helistada ja öelda, et tegid häire“.

Kui sageli hooldada?
Koduklientidel soovitame lasta seadmeid hooldada korra aastas. Suvilaomanikele on aga veidi teised soovitused. Nimelt on n-ö mitte-püsielukohtadel üks spetsiifiline mure: sügiseti, kui ilmad lähevad jahedamaks, leiavad erinevad putukad, aga ka hiired, et turvaseadmed on neile toreda väikese maja eest. See aga võib turvaseadmete tööd häirida. Teine kord tasuks suvilas seadmed üle vaadata kevadel, kui on n-ö vastupidine ränne – kõiksugu elukad ärkavad talvisest uinakust, lisaks tolm, mis on talvega kogunenud, kui maja pole kasutatud.

„Seega tuleks nii sügisel kui kevadel kontrollida, kas süsteem toimib ja mis on akude ja toite olukord objektil,“ selgitab Saaremägi.

Mida hoolduse käigus tehakse?
G4S Eesti tehnilise toe osakonna juhataja Viljar Vallner selgitab, mida hõlmab endas seadmete hooldus: „Hooldus sisaldab seadmete ülevaatust, puhastamist, testimist ja reguleerimist, mille käigus:

  • Antakse visuaalne hinnang objekti turvalisusele, veendudes, et kõik ruumid on kaetud anduritega, mis on paigutatud ja reguleeritud nii, et tagada objekti turvalisus ning nende vaatevälja ette pole tõstetud mööblit või muid esemeid
  • Kontrollitakse üle kõikide seadmete: liikumis-, suitsu-, temperatuuri-, magnetkontakt-, gaasi-, klaasipurunemis- ja veelekkeandurite ning häirenuppude töökorras olek
  • Avastatud pisivead kõrvaldatakse koheselt
  • Puhastatakse seadmed sinna kogunenud tolmust, samuti ämblikuvõrkudest
  • Vahetatakse andurite patareid
  • Tehakse proovihäire
  • Kontrollitakse üle valvekeskuse kellaaeg, tsoonid ja testsignaalid
  • Kontrollitakse üle valvesüsteemi akude seisukord, nende mahutavus ja nende voolutarbe vajadus, nt korduvalt laetav aku peab elektrikatkestuse korral vastu pidama vähemalt 12 tundi
  • Teostatakse tulekustutite olemasolul ka nende kontroll
  • Koostatakse hooldustööde akt, millele märgitakse hooldatud ja/või väljavahetatud seadmed (nt akud), rikked, puudused, muudatused ja ettepanekud valvesüsteemi täiustamiseks
  • Vajadusel vahetatakse koos tehnikuga koodid
  • Vahetatakse vajadusel välja ukse- või aknakleebised“.

Turvalist sügist!

Jaga

Kommenteeri