Teadlaste pilk sõiduaegsele sõnumite saatmisele

1

Julged hoolida logo„Julged hoolida?“
Teadmise valguses, et politsei vaatab üha kurjema pilguga mobiiltelefoniga rääkijaid, on paljud leidnud enda arvates kavala lahenduse: kõne asemel kiire SMS viberi, snapchati või muu suhtlusprogrammi abil. „Roolialune tegevus“ ei ole nii märgatav ning seetõttu ei ohusta politsei soovimatu tähelepanuga. Küll aga on sellel hoopis teised ohud.

Austraalia Monashi ülikooli juures tegutsev liiklusturvalisuse alastele uuringute keskus viis läbi uuringu mõõtmaks mobiilseadmete kasutamise mõju algajatele autojuhtidele. Uurimuse käigus tehtud järeldused olid paljuski ettearvatavad, kuid leiti ka üsna mitu uut, mobiili sõidu ajal kasutamise ohtlikkusest kõnelevat argumenti.

Mobiil roolisUuringus osales 20 algajat autojuhti vanuses 18 kuni 21 aastat: 8 naisterahvast ning 12 meest. Kõik osalejad olid Monashi ülikooli bakalaureuseõppe tudengid, kelle sõidustaaž oli lühem kui 6 kuud.

Autojuhid pidi tegema kaks sõitu, millesse oli pikitud 8 kriitilist, kuid liikluse jaoks üsna tavapärast situatsiooni. Olukorrad, kus juhtide tähelepanu ja reageerimiskiirus proovile pandi, olid järgmised: peatumine järsult punaseks vahetunud fooritule all, liikumine kolme sõiduki vahel, kus autojuht pidi hoidma kindlat distantsi kindla sõiduki järel, raja vahetamisega kaasnevad ülesanded, mille puhul pidi juhinduma tee-äärsetest liiklusmärkidest, vältima kokkupõrget jalakäijaga ning vastassuunda ootamatult tuleva autoga. Katsete ajal pidid autojuhid samal ajal saatma ning võtma vastu SMS-sõnumeid.

mobiilTulemusi võrreldi tavapärase, ilma kaasneva sõnumite saatmiseta sõidu tulemustega. Hiljem pidid katsetes osalenud vastama küsimustikule, milles analüüsiti erinevate aspektide mõju juhi käitumisele ja vastuvõtuvõimele sõnumite saatmise ajal.

Tulemused olid sellised:

  • Aeg, mille jooksul autojuhid ei jälginud teed, kasvas sõnumeid saates ja vastu võttes kuni 400%. Autojuhid pöörasid tihtilugu pilgu teelt pikkadeks viivudeks.
  • SMSi saabudes ei jälginud autojuhid teed keskmiselt 0.9 sekundit. Tavaolukorras kestis uitpilk 0.3 sekundit.
  • Sõnumite saatmine sõidukiirust ei mõjutanud.
  • Sõnumite kirjutamise ajal tegid autojuhid ümberreastamisel 140% rohkem vigu, neist valdav osa olid tingitud ümberreastumist suunavate märkide märkamata jätmisest.
  • 95% uuringus osalenutest märkis ka ise, et nende sõidukvaliteet muutus SMSides kehvemaks.
  • SMSides kalduti teekeskmest kõrvale kuni 70% juhtudest. Auto paiknemise variatiivsus suurenes fooride, jalakäijate ja teiste liiklevate sõidukite suhtes.
  • Autovahe eespool sõitjaga kasvas SMSides kuni 50% ja vastavalt sellele standardhälve suurenes omakorda 138%.
  • Autojuhid tegid SMSides 28% rohkem õige teekonna ja suuna otsinguid.

    Igal juhul, isegi süvenemata Austraalia teadlaste uuringu tulemustesse, on selge, et mobiiliga rääkimine sõidu ajal ON märksa ohtlikum tegevus, kui vestlus autos oleva kaasreisijaga. Miks?

Olukorras, kus kogu juhi tähelepanu peab murdosa sekundi jooksul suunduma järsult muutunud teeoludele, sest kohe peab järgnema ka ülikiire ja ainuõige otsus, peatab vestluspartner oma jutuvoo. Telefonis olev isik seda arusaadaval põhjusel teha ei saa ning tahtmatult jätkab tähelepanu hoidmist endal. Teiseks, kriitilises olukorras peab autojuht valitsema rooli ning olema autoga kui üks tervik. Telefon käes on seda teha võimatu isegi James Bondil.

Allikas: http://www.monash.edu.au/miri/research/reports/muarc246.pdf

Jaga

1 kommentaar

  1. No minu suunavööndisse kaldus autojuht kellel oli läpakas süles. Ära hirmutas küll. Õnneks juht sai oma vööndisse tagasi. Mul olid lapsed ka autos..Väga vastutustundetu selline inimene roolis!

Kommenteeri