Teatav määramatus käibki heategevuse juurde

0

Novembri alguses arutleti Hille Tänavsuu Vähiravifondi “Kingitud elu” korraldatud heategevuskonverentsil muuhulgas selle üle, kuis heategevusega kaasneb alati teatud määramatus. Kas annetatud raha jõuab ikka abivajajani ja kas see täidab oma eesmärki?

Kuhu läheb annetaja raha?

Kuhu läheb annetaja raha? Foto: Internet

Konverentsil meedia teemadel sõna võtnud Mart Kadastik meenutas aega, mil töötas veel Postimehe eesotsas ning tema poole pöördus tuntud laulja, kes soovis juubelipeoks toetust. Kuna ettevõtte sponsorluse reeglid pidasid tol hetkel silmas teisi eesmärke, siis jäeti inimene toetamata. Tagantjärele tundis Kadastik kahetsust, kuna oleks saanud hääbuva artistiteega mehe jaoks olulise teo korda saata. Samas toetas ta ükskord eraisikuna väikest kirikut, kus igal aastal täheldas väga viletsas olukorras jõulupuud. Ent toetus ei toonud korralikumat puud, vaid kirikuisa elu lõppes üsna pea alkoholiprobleemide tõttu. Kadastik tõdes, et ei tea, palju tema toetus hoopis seda kurba protsessi kiirendas, kuid sihtotstarvet raha tookord kindlasti ei täitnud.

Selline määramatuse moment, kas toetus jõuab ikka abivajajani, käib pea iga heategevusliku teo juurde ja sestap on oluline annetuse saaja usaldusväärsus, olgu selleks eraisik või fond. Karl Martin Sinijärv märkis omalt poolt, et heategevus on nagu mõnus maks, mille suuruse saad ise määrata. Samas tõdes temagi, et heategevusega kaasneb alati mingi määramatus. “Väike loteriimoment annab tegelikult põnevust,” leidis ta positiivset selles. “Kui oled head teinud, tee rõõmuga edasi!”

Oluline on, et heategevus oleks loomulik ja vabatahtlik, mitte kellegi teise poolt peale sunnitud. “See peab olema sinu otsus ja sinu asi,” toonitas Siim Kallas. Samuti peaks annetamine olema tehtud võimalikult lihtsaks. Karl Martin Sinijärv tõi näiteks Londoni muuseumides asuvad klaasmunad, kuhu on väga lihtne oma annetus teha. Eks Eestiski ole selliseid kohti, näiteks Selverite kassade juures kogumiskarbid Tallinna Lastehaigla ja haiglate lasteosakondade toeks. “Näed korjanduskarpi ja annad raha. See liigutus tuleks maast madalast sisse harjutada,” tõdes Sinijärv.

Kokkuvõttes leiti, et üht-teist saab annetusi planeerides küll omalt poolt ära teha, kuid lõpuni paraku ei saa kunagi teada, kas annetatud raha toob oodatud muutuse, ja seda erinevatel põhjustel. Samas alati kui võimalik, tuleks abikäsi ulatada ja märgata neid, kes vajavad abi. Kas või sel lihtsal põhjusel, et andmisrõõm on kõik see suurem rõõm.

Mida head tehes arvesse võtta?

  • Kui endal pole välja kujunenud omi eelistusi ega ole aega otsida üles seda, et kes ja millist abi parasjagu vajavad, siis on kõige mõistlikum pöörduda kindla suunitlusega fondide poole.
  • Tee endale selgeks ka fondi taust: kui palju annetusest läheb otse abivajajale ja kui suur osa katab fondi tegevuskulusid.
  • Abistamine ei pea alati olema rahaline, vaid vahel on palju abi, kui saad panustada vabatahtlikuna oma aega. Ise käed üles käärides oled ka paremini kursis, kuidas sinu konkreetsed teod võivad midagi paremaks muuta ja saad rohkem teada ka heategevuslike organisatsioonide nn köögipoole kohta.
  • Võimalusel uuri abivajaja tausta – mida tal on vaja ja kuidas täpselt sinu panus teda aitab. Vältimaks võimalikke pettusi, anneta nii, et sinu teost jääks jälg maha (nt eelista pangaülekannet sularaha andmisele).
  • Suhtu vastutustundlikult oma varasse, annetades uusi või vähekasutatud asju abivajajatele ja mitte visates neid ära. Nii hoiad loodust ning teed korraga head.

Loe lisaks: kingitudelu.ee

Jaga

Kommenteeri