Tervise ja vara hoidmine merekruiisil

0

Kas ma võin jääda (mere)haigeks?
Enamus kruiisilaevu on nii suured ja stabiilsed, et nende liikumist on raske tajuda. Radarid aitavad laevameeskonnal orkaane ja halva ilma tsoone tuvastada ning neid püütakse laevakursi valikul vältida.

Kui laev siiski satub suurema lainetuse tsooni, siis on abiks merehaiguse vastased tabletid, mis on apteekides vabamüügis. Kellel on kalduvus kergesti jääda merehaigeks, võiks need tabletid reisile kaasa võtta. Vajadusel saab abi ka laeva infoletist.

Kruiisil viibides on soovitav võimalikult sageli käsi pesta ja käsi vastava vedelikuga desinfitseerida, et vältida nakatumist kõhuprobleeme tekitava noroviirusega, mida esineb suletud ruumides, kus on koos suur hulk inimesi (näit haiglad ja ka reisilaevad).

Kas kruiis on ohutu?
Reisilaevad peavad vastama erakordselt suurele hulgale turvareeglitele ja nõudmistele, mis tagavad reisijate ja meeskonnaliikmete ohutuse pardal. Laevu kontrollitakse süstemaatiliselt. Tuleohutuse tagamine on laevade suurim ülesanne ja kõik laevad on kohustatud täitma SOLASe (Safety of Life at Sea) rahvusvahelisi reegleid.

Ohutusreeglite kohaselt peavad kõik kruiisireisijad esimese 24 tunni jooksul, mil nad laevale saabusid, osalema päästeõppusel, mis sisaldab oranži päästevesti kandmist ja oma päästepaadi leidmist.

Kruiisilaevad on nagu minilinnad, kus tuleb olla samal moel ettevaatlik nii nagu ka maismaal ringi reisides. Väärtuslikud asjad tuleb panna kajuti seifi või need üldse koju jätta; kajuti ust ei ole vaja avada enne kui te pole veendunud, kes on ukse taga; lapsi ei tohi laeval jätta omapead.

Hiie Aru, CWT Estonia – Kruiisikeskus www.kruiisikeskus.ee

Jaga

Kommenteeri