Töötaja tervisekontroll ja hiilivad kutsehaigused

0
ande_etti

Ande Etti

Oled sa käinud töötajana tervisekontrollis? Ei ole? Siis vaata igaks juhuks oma tööandjale sügavalt silma ja uuri, kas asi on selles, et tema arvates ei esine sul tööl ühtki töökeskkonna ohutegurit või püüab ta sinu tervise arvelt hoopis enda rahakotti kasvatada.

Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli neile töötajatele, kelle tervist võib töö käigus mõjutada kas töökeskkonna ohutegur või töö tegemise laad. Ohutegurid võivad olla nii füüsikalised, keemilised, bioloogilised kui ka füsioloogilised. Tähelepanuta ei tohi jätta psühholoogilisi tegureid, mille hulka kuulub näiteks halb töökorraldus.

Eriti rangelt on nõutud tervisekontroll öötöö puhul – tervisekontrolli peab läbi viima enne öötööle asumist ning regulaarsete vahede järel töötamise ajal. Muide, ka kuvariga töö on eraldi esile toodud kui töökeskkonna ohutegur, seega arvuti taga töötavad inimesed peaksid kindlasti läbima tervisekontrolli.

seljavalu

Arvutitöö, mis tekitab pingeid kätes, kaelas ja õlavöötmes, on käsitletav kutsehaigusena. Foto: internet

Igavene tüütus?
Kindlasti on palju neid, kelle sammud ei vii kohustuslikku tervisekontrolli kõige rõõmsamas tempos. Nii mõnelegi võib see tunduda lihtsalt ajaraiskamisena, samas kui teine kahtlustab, kas mitte tööandja tema terviseandmeid kurjasti ei kasuta.

Kõigepealt tuleb selgeks teha see, et tööandja ei saa töötervishoiuarstilt infot konkreetse töötaja terviseseisundite kohta. Arst esitab tööandjale vaid otsuse, kas töötaja sobib antud tööd tegema, ning vajadusel soovitused töötingimuste muutmiseks, et töötaja tervist säästa.

Mis puutub aja ja muudesse kontrolliga seotud küsimustesse, siis kõik rahalised kulutused on tööandja kanda. Samuti peab kontrolli tegemist võimaldama tööajast. Jääb ainult motivatsiooni küsimus: nii mõnigi võib tahta tervisekontrollist viilida lihtsalt seepärast, et mitte tüütuna näivat käiku ette võtta. Sellega kaevab töötaja aga ikkagi iseendale auku, kuna töötervishoiuarsti juurest käimise eesmärk on tööga seotud haigestumiste ennetamine ning töötaja tervise ja töövõime säilitamine.

esmaabi_arvuti

ddpavumba/FreeDigitalPhotos.net

Kes ja millal?
Tervisekontrolli sagedus sõltub töötajast ning selle määrab töötervishoiuarst. Esmases kontrollis seab ta aja, millal töötaja peab taas kontrolli tulema, ning edaspidi teeb seda iga kord eraldi. Tervisekontrolli sageduseks täiskasvanud töötajale on mitte harvem kui korra 3 aasta jooksul, alaealisel mitte harvem kui üks kord 2 aasta jooksul. Esmane tervisekontroll peab tehtud saama töötamise esimese kuu jooksul ja selle eesmärk on selgitada välja konkreetse isiku sobivus tööoludesse.

Kutsehaigus – vargsi hiiliv häda
Põhjus, miks usinasti tervisekontrollis käia, on see, et töötegemine, millega suurem osa meist sisustab suure osa oma päevadest, mõjutab meie tervist. See, mis teeb haigusest kutsehaiguse, on tema salakavalalt hiiliv iseloom. Kui tööga seotud haigused võivad olla nii kutsehaigused kui lihtsalt tööst põhjustatud haigused, siis esimest neist iseloomustab aeglane ja järk-järguline areng. Selleks, et haigust kutsehaigusena käsitleda, peab selle põhjustama loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigusi aitab määratleda Kutsehaiguste loetelu.

Levinumate kutsehaiguste grupid ja põhjused

  • Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud haigused
    Siia hulka kuulub näiteks arvutitöö, mis tekitab pingeid kätes, kaelas ja õlavöötmes. Oluline riskitegur on ka raske füüsiline töö, raskuste tõstmine vales asendis ning töötamine külmades ja niisketes oludes.
  • Kopsuhaigused
    Neid võib põhjustada nii mineraaltolm, toksiliste ainete osakesed kui ka raske füüsiline töö rasketes ilmastikutingimustes
  • Hüpertoonia- ja isheemiatõbi
    Nende haiguste kujunemisel mängib suurt rolli tööstress, aga ka mitmed kemikaalid, lisaks pidev kõrge või madal temperatuur.
  • Nakkushaigused
    Kutsehaigusena võib diagnoosida tööalast kontakti allergeeni või toksilise ainega. Põhjus võib olla näiteks kummikinnaste ja -jalanõude kasutamine, niiske ja liigsoe õhk jne.
  • Kuulmiskahjustus
    Loe ka artiklit „Kuulmislangus töökeskkonnast – müra tõttu“
  • Keemiliste ohutegurite põhjustatud haigused
    Kemikaalid võivad põhjustada kahjustusi nahale, küüntele ja hingamisteedele. Kõige sagedasemad on nahakahjustused ning allergilised kutsehaigused.

Hea teada! Loe oma õiguste kohta töötervishoiu teemal “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest”.

Jaga

Kommenteeri