Ühe kodusoojust ootava koera kiri

0
Mari Hagi

Mari Hagi, Varjupaikade MTÜ turundusjuht

Tere!

Mina olen Zeus ja olen varjupaigas veetnud 87 päeva. Oma vanas kodus olin ma ketikoer. Ei osanud arvatagi, et saab ka teistmoodi. Tasahilju aga hakkas minu jalale midagi kasvama, see muutus üha suuremaks ja suuremaks, kuni ühel päeval pani peremees mu autole ja me sõitsime. Esimest korda elus.

Ei saa öelda, et see oleks mulle väga meeldinud, ehkki ma ei teadnud siis veel, kuhu tee meid viib. Mingil hetkel auto peatus ja ma pääsesin välja värske õhu kätte! Auto aga sõitis koos peremehega edasi ja see oli viimane kord, kui ma teda nägin. Miks? Varjupaigatöötajate ja arstide jutte kuulates olen aru saanud, et minu kasvaja operatsioon oli väga kallis. Vist polnud mu pererahval piisavalt raha.

varjupaik_kalender

Päris kodu ihkav Zeus koos Kihnust pärit Raili ja Kaiga heategevusliku 2015. aasta kalendris. Foto: Varjupaikade MTÜ

Kas pererahvas teadis, et keegi mu metsast leiab ja varjupaika helistab? Kas nad teadsid, et maailmas on olemas nii häid inimesi, kes minust hoolivad ja minu operatsiooniks raha koguvad? Võib-olla nad lootsid. Ärge saage valesti aru, ma ei süüdista neid! Ma ju ei tea, kuidas neil endil toidulaud oli, minule igatahes toodi süüa iga päev ja ma ei kurda. Ma armastan neid ikka ja kui peremees tuleks, oleks ma valmis kogu oma südamest talle jälle järgnema.

Mari ja Zeus

Zeus on varjupaigas terveks ravitud ja soovib päris koju. Foto: Varjupaikade MTÜ

Ma oleksin valmis kolima ka uude koju, kui keegi vaid tuleks ja mulle silma vaataks. Miks inimesed kardavad, et varjupaigaloomad on katkise psüühikaga? Kui loomad oleksid inimesed, siis öeldaks lugupidavalt, et nad on elukogenud. Ma olen pidanud metsas ihuüksi ilma toidu ja joogita hakkama saama, olen kogenud erinevaid situatsioone, kohtunud uute inimeste, arstide ja hooldajatega. Miks inimesed arvavad, et kui me oma territooriumi kaitseme, oleme kurjad? Ka inimesed ei kutsu iga ettejuhtuvat enda koju. Palun saage aru, varjupaik ongi praegu meie kodu!

Aga eranditult kõik me unistame päris kodust. Sellisest, kus lihtsalt olla. Kus polegi vaja sõnu, piisab vaid peremehele silma vaatamisest, et ta saaks aru, kui tähtis ja kallis ta mulle on. Et ma olen valmis teda kaitsma oma elu hinnaga, kui vaja. Et ma olen talle igavesti truu.

Saabumas on aasta maagiliseim aeg – jõulud. See aeg toob inimestes välja nende parima poole. Palun mõelge hetkeks ka minusugustele, kellel pole oma päris kodu. Haletseda meid ei ole vaja, pigem pakkuge kodu! Haletsemine ei muuda midagi. Ja kui sinu koju ei mahu enam ühtegi looma, aga tahaksid aidata, saad Varjupaikade MTÜ veebipoest osta sõbrale kingituseks jõulu- või õnnitluskaarte, särke, kotte. Veebipoest leiad ka 2015. aasta heategevuskalendri, mille pildil ma poseerin koos Kihnust pärit Raili ja Kaiga. See oleks jõulukingiks ka kõikidele varjupaigaloomadele. Niisuguseid nagu mina, kes vajavad arstiabi, et eluks uut võimalust saada, on palju.

Kaunist jõuluaega soovides,
Zeus

Hea teada! Zeus on Varjupaiga MTÜ toel terveks ravitud ja valmis esimesel võimalusel uude koju minema. Loomade varjupaigad asuvad Pärnus, Viljandis, Valgas, Rakveres ja Võrus.
Vaata lisaks www.varjupaik.ee

Jaga

Kommenteeri