Uudsed rahaveokohvrid viivad riskid miinimumini

0

Möödunud aasta lõpus ka eestikeelselt ilmunud Catharina Ingelman-Sundbergi raamatus “Vanaproua, kes röövis panka” kirjeldatakse vanadekodust pagenud vanurite ühe ulja ettevõtmisena pangaauto röövi. Rahatähtede kahjustamist nad ei karda, sest neil on plaan. Plaan, mis uuenenud tehnoloogiaga rahakohvrite puhul ei toimi. Pärast uudsete ja turvalisemate rahakohvrite kasutuselevõttu on röövimiskatsed vähenenud ka viidatud raamatu autori kodumaal Rootsis.

G4S Eesti sularahaveoauto. Foto: G4S Eestio

G4S Eesti sularahaveoauto. Foto: G4S Eesti

Turvaline rahavedu
G4S Eesti soetas endale uudse tehnoloogiaga rahaveo turvakohvrid 2014. aastal ning ühtlasi uuendas rahaveokite autoparki ja rahalugemisseadmeid. Rootsis toodetud SQS turvakohvrid on varustatud tundlike anduritega, mis reageerides erinevatele ohtudele vallandavad kohvris olevate tindikassettide plahvatuse ning muudavad raha kasutuskõlbmatuks.

Turvakohvrid teevad ise kindlaks sissemurdmise või selle katse ning määrivad rahatähed kahevärvilise tindiga. Määrdunud kupüüre on võimatu puhastada ja neid ei saa kusagil kasutada. Turvalisemad rahaveokohvrid ning autodesse integreeritud kohvrisüsteemid võimaldavad ühtlasi pidada kergemat rahaveokite parki.

YouTube Preview Image

„Uudsed rahaveo turvakohvrid viivad miinimumini võimaluse, et kohvris olev raha satub võõra isiku kätte. Seadmed on kerged ja inkassaatorite jaoks mugavamad ning mis on kõige olulisem – oma eelkäijatest veelgi turvalisemad. Tänu sellele on hästi kaitstud nii meie töötajad kui ka meile usaldatud väärtused,“ selgitas G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Peeter Torim.

Kaasaegse lahendusega turvakohvrid on paljudes huvi tekitanud ning uudishimu rahuldamiseks sai eelmisel aastal ETV saatega “Ringvaade” tehtud väike eksperiment, mis ikkagi võib rahaveokohvriga juhtuda selle sattumisel valedesse kätesse. Vaata klippi siit (alates 50. minutist).

Müntide transportimine ja lugemine

Müntide transportimine ja lugemine. Foto: Andres Putting

Võltsrahade tuvastamine
Kogu raha, mis G4S Eesti sularahadivisjonist läbi käib, kontrollitakse ka üle ning nii tagatakse, et võltsitud rahad ei jõuaks uuesti ringlusse. 2014. aastal edastas G4S valeraha kahtlusega 268 rahasedelit ja 156 münti, mis on 2013. aastaga võrreldes kolmekordistunud. Kuigi ringluses olevate pangatähtedega võrreldes on võltsingute osakaal väga väike, peaks mullune võltseurode kasv tegema tähelepanelikuks eelkõige kaupmehi. Enim on politseile ekspertiisi tegemiseks edastatud 20- ja 50-euroseid rahatähti, müntidest on kõige enam olnud valeraha kahtlusega 2-eurosed.

„Asjatute ebamugavuste vältimiseks peaks sagedamini kontrollima kassades kasutatavaid raha tuvastamise aparaate. Sularahas arveldatavatele teenindajatele tagavad kindlama tunde euroraha põhiliste turvaelementide koolitused. Euro valerahade kindlakstegemisel tuleb tähelepanu pöörata turvaelementide kogumile, ainult ühe turvaelemendi tuvastamisest ei piisa,“ sõnas Peeter Torim.

Kõik G4Si sularahadivisjoni kasutuses olevad rahalugemisseadmed on heaks kiidetud Euroopa Keskpanga poolt. Lisaks läbivad rahalugemisseadmed iga-aastase Eesti Panga poolt läbiviidava kontrolli, millega kinnitatakse seadmete vastavust Euroopa Keskpanga rangetele nõuetele. Rahalugemisseadmete kontrolliks kasutatakse ehtsale rahale lähedaste omadustega võltsingute komplekti, millega testitakse seadmete võimekust valeraha tuvastada ning seda ringlusest kõrvaldada.

 

Jaga

Kommenteeri