Valgustus vali vastavalt ruumile ja tegevusele

0
esme_kassak

Esme Kassak, “Julged hoolida?” toimetaja

Talvisel pimedal ja külmal ajal on oma sõnum: võta aeg maha ja lase kehal puhata. Täpselt nii toimiti, kui elekter ei olnud veel avastatud ning elurütmid seati looduse järgi. Ometi me ei tee seda, sest töö vajab tegemist ja kohustused täitmist. Millist valgustust aga siseruumides kasutada?

Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna lektor Tiiu Tamm, kes viib läbi ka valgustustehnikaalaseid koolitusi ettevõtetele, teeb mõne minutiga spetsiaalset kolme lambiga alust kasutades selgeks, kui erinev võib olla ühest, kõnekeeli pirnist, kiirgav valgus.

Erinevad lambid mõjuvad erinevalt
Test aitab mõista, miks mõne lambi valgusega ei taha kuidagi õhtul kodus uni tulla või miks mõnes kontoris väsib silm kiirelt ning käsi haarab järgmise kohvitassi järele, et kuidagigi end erksana hoida. Põhjus on väga lihtne: lambid on tehnoloogialt kui ka mitmelt muult näitajalt erinevad. Lihtsustatult võib öelda, et müügilt ära võetud hõõglambid olid oma soojema valgusega ideaalsed uinutajad, samas kui moodsad leedlambid külmema valgusega virgutajad.

lamp.jpg

Foto: Danilo Rizzuti / FreeDigitalPhotos.net

Parim lamp on Tiiu Tamme sõnul selline, mis on võimalikult lähedane looduslikult valgusallikale ja katab kõiki valgusspektri lainepikkuseid. Selle heaks näiteks on 1960. aastate lõpus turule toodud Viva Lite luminofoorlamp. USA valguseuurija dr Jacob Liebermann on teinud teaduslike uuringutega kindlaks, et igal päikese spektri värvusel on organismi elunditele kindel mõju ja haigused algavad just siis, kui organism ei saa piisavat kogust erinevaid spektri värve. Elektrivalguses seevastu mõningad värvid puuduvad või on nõrgalt esindatud ja seetõttu võibki kunstlik valgustus kaasa tuua terviseprobleeme.

Päevavalgust ei asenda
Tiiu Tamm tõdeb, et ehkki lampe arendatakse pidevalt, siis päevavalgust ei asenda miski. Ka täisspektraalse valgustusega lambi kasutamisel ei ole võimalik asendada loodusest saadavat valgust.„Kui on võimalik, siis tuleks päikeselisel päeval vähemalt veerand tundigi õues jalutada, veel parem oleks pool tundi. Seejuures tuleb arvestada, et läbi klaasi, ka prilliklaaside ja läätsede, kogu vajalik organismi ei jõua,“ räägib ta ja soovitab lühemateks jalutuskäikudeks prillid eest võtta, kui silmad päikesevalgust vähegi taluvad. Kui silmad aga on juba valgustundlikud, siis ei maksa neid liialt koormata.

Valdav osa päikesevalgusest jõuab kehasse läbi silmade, ülejäänud läbi naha ja see on vajalik D-vitamiini sünteesimiseks. Ilmtingimata ei pea alati päikese käes viibima – õues on tähtis käia iga ilmaga. Kartma ei peaks ka ultraviolettkiirgust, sest õiges koguses mõjub see meie tervisele hästi.

sygislehed.jpg

Foto: dan/FreeDigitalPhotos.net

Lisaks lampide valikule pöörab Tiiu Tamm tähelepanu värvidele siseruumides, mis võivad üht või teist tooni paremini esile tuua, mõjutades nii inimest. „Kui lambivalgus on kollakas ja seinad omakorda hallid, siis ei maksa suurt energiat loota,“ märgib ta. Värvide mõju on eraldi teema, kuid haakub igati valguse omaga, sest vaid loodusliku valgusega on võimalik värve nende õigetes toonides näha. Valgus ei mõjuta aga üksnes seda, mida ja kuidas me silmaga näeme, vaid paljusid teisi protsesse kehas, neist üheks olulisemaks ööpäevarütm.

Mõjutab tervist
Kontoritesse sobivad hästi leedlambid, mis tänu tugevalt esindatud sinisele spektriosale hoiavad inimese erksa. Samas tuleb jälgida, et terve päev sellise valguse käes ei viibiks. Kaasaegsed leedlambid võivad olla üsna sooja valgusega, kuid sellegipoolest on neis esindatud tugevalt sinine spektriosa ja see avaldab mõju tervisele. “Valguse kitsas lainepikkusala 440-460-480 nm omab kahjulikku mõju, vanandades silmas asuvat kollatähni kordades kiiremini kui normaalselt eluea jooksul,” märgib Tiiu Tamm.

silmade_hoorumine

Pidev ere valgus kahjustab silmi. Foto: internet

Olukorda ei tee lihtsamaks kõikvõimalike ekraanide – arvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid, telerid – igapäevane kasutamine. “Siit saavad alguse silmahaigused, mis normaalselt esinevad eakatel, 80-90-aastastel inimestel. Praegu aga võib tõsine probleem olla juba üle 40aastastel ning üksikjuhtumeid on täheldatud ka üle 10aastastel lastel.”

Silmaarstide uurimustulemusi pidevalt jälgiv valgustusspetsialist Tiiu Tamm viitab, et kõige ohtlikumad on nutitelefonide ekraanid, neile järgnevad vastavalt tahvelarvutite, sülearvutite ja alles siis lauaarvutite ja telerite omad. Eriti ohustavad leedvalgustusega ekraanid laste tervist, kuna nende silmad on alles arenemisjärgus, ja eakaid inimesi. Üheks ohustatumaks ametiks on tema sõnul kindlasti valgustehniku oma. Lisaks silmade tervisele mõjutab valguse kiirgus ka naha tervist ning võib põhjustada mõningaid nahahaiguseid.

Uue põlvkonna leedide spekter on Tiiu Tamme sõnul parema värvide esitamise nimel nihkunud UV-kiirguse suunas. Seega parema spektriga leedidel on küll kahjulik sinine osa vähenenud, kuid hõlmab nüüd UV- ja violetse ala spektrit, mis võib kahjustada silmaläätse ja sarvkesta. Ta selgitab, et kui loodusest tuleb selline valgus kõrgelt, siis kunstlik valgus tuleb madalalt ja seetõttu on ka selle mõju palju intensiivsem.

See tekitab olukorra, et leedvalgustuse kasutamisel tuleb sellest teada tunduvalt rohkem ja vältimaks enneaegset nägemiskaotust lahendada valgustuskeskkond, järgides selle alla spetsialistide loodud ohutusjuhiseid. Tiiu Tamm

lamp-package

Loe tähelepanelikult infot lambi omaduste kohta pakendil. Foto: www.premiumlight.eu

Vahelduv valgus
Valgus peab Tiiu Tamme sõnul olema vahelduv ning lambi valimisel tuleks lähtuda eelkõige sellest, millisesse ruumi ja millise tegevuse jaoks seda vaja on: lugedes vajame üht valgust, telerit vaadates teist ning tööd tehes kolmandat. Ehkki on jutuks tulnud ka halogeenlampide tootmise lõpetamine, leiab valgustusspetsialist, et arvestades suurel hulgal silmadega esinevaid probleeme, on mahedama valgusega halogeenlambid mõnedele inimestele ainsaks kunstliku valguse võimaluseks.

Praktilise nõuandena soovitab Tiiu Tamm väga tähelepanelikult lugeda lampide pakendit ning vajadusel infot internetist juurde otsida. Üheks kvaliteedimärgiks peab ta seda, kui põhjalikult on info lambi kohta pakendil kirjas – kui info puudub, soovitab ta ostu sooritamata jätta, pildistada näiteks pakend üles ning infot enne otsuse langetamist  juurde otsida.

Loe lisaks:

Artikkel valguse mõjust ilmus täispikkuses algselt ajakirjas Kodutohter nr 2/2014 pealkirjaga „Milline valgus aitab pimedal ajal?“ ja täiendatud “Julged hoolida?” jaoks. Avaldatud kirjastaja loal.

Jaga

Kommenteeri