Võõraste inimestega ei tohi kaasa minna

0

On taas aeg meelde tuletada lastele, ka suurematele, põhitõed võõraste inimestega suhtlemisel, kirjutab Perejalaps.ee. Konstantin Sergejev Kriminaalbüroo Lastekaitsetalitusest paneb südamele, et võõrastega ei tohi kaasa minna, nendega ei pea suhtlema ning vältida tuleks enda kohta info jagamist.

Foto: Internet

Võõrastelt ei tohiks vastu võtta maiustusi ja kingitusi. Foto: Internet

Ühtlasi tuleks last julgustada rääkima võõra tülitamisest kas mõnele lähedal olevale turvalisust tekitavale täiskasvanule, esimesel võimalusel lapsevanemale või koolis õpetajale, kes omakorda saab info edastada politseile, kui võõra tegevus on kahtlustäratav.

Järgnevalt tuletame lapsevanematele meelde, millist nõu ja soovitusi jagada koolitee jalge alla võtnud lastele, et omada ülevaadet nende käikudest ning tagada turvaline koolis käimine.

Ole kursis, kus ja kellega laps aega veedab

Üldjuhul ei ole soovitatav alla 7-aastaseid lapsi üksinda jalutama lasta, eriti suurtes linnades. Kui sinu laps läheb üksi kodust välja, pead teadma, kuhu ja kellega ta läheb ning ka iga paari tunni tagant lapsega ühenduses olema. See annab sulle kindlustunde, et kõik on korras, ja juhul, kui tõesti juhtub, et laps on kadunud, on vanematel või vajadusel politseil otsinguid lihtsam alustada.

Vahetage lapse sõprade vanematega omavahel telefoninumbreid ja tea tea ka oma lapse sõprade kontakte. Samuti on oluline, et lapsel oleks võimalik ka vanemaga vajadusel kontakti saada, mistõttu ei tohiks ka ema-isa oma mobiiltelefoni pikalt unarusse jätta.

Ole kursis oma lapse päevaplaaniga (kool, huviringid ja trennid) ning lepi näiteks kokku kindlad ajad, mil omavahel kontakti võtate. Kui koolilaps käib huviringides, siis tasub teada ka tema õpetajate/treenerite kontakte.

Võõrastega kaasa minna ei tohi

Võõrastega suhtlemisel on soovitus ühene: võõrastega kaasa minna ei tohi, sest ükskõik kui sõbralik võõras näib, ei tea kunagi tema kavatsusi.

  • Võõraste inimestega (täiskasvanutega) vestlusesse ei astu, autodesse ei istu, kaasa ei lähe. Isegi kui sõbrad soovitavad ja inimene tundub sõbralik, ei tohi temaga kaasa minna. Samuti ei tohi võõralt vastu võtta maiustusi ja kingitusi.
  • Võib abi paluda ja põgeneda. Juhul kui võõras muutub lapse suhtes pealetükkivaks või agressiivseks, tuleb lapsel võimalusel ära joosta, näiteks lähedal asuvasse poodi, mõnda asutusse või koju, kus tuleb juhtunust teavitada vanemat või politseid. Samuti võib laps kõva häälega appi hüüda, mis ehmatab last tülitavat inimest ja pöörab ümbritsevate tähelepanu toimuvale. Laps peaks hüüdma üheselt ja arusaadavalt: “See on võõras, appi!”
    Kui sinu laps on teatanud, et ise ta küll ei läinud, aga sõbrad läksid võõra inimesega kaasa, tuleb ka sellest koheselt teatada.
  • Hoia rahvarohkes kohas lapsel silma peal. Kui võõra inimese käitumine lapse suhtes äratab kahtlust, tuleb kohe sekkuda. Ütle lapsele, et et ta ei tohi sinuga kaotada rahvarohkes kohas silmsidet. Kui üritus või koht on nii suur, et telefonilevi on halb, kirjuta väiksemale lapsele oma number kasvõi käele (ta võib selle ootamatus olukorras paanikasse minnes lihtsalt unustada) ja lepi kokku kohtumispaik. Kui ta on vanematest eemal ja võõras teda tülitab, siis jooksku kohe kas turvatöötaja või mõne poemüüja juurde, kes aitavad vanemad üles leida.
  • Ole eriti tähelepanelik täiskasvanust sõbra suhtes. Kui mõni tuttav või pooltuttav või ootamatult lapsele sõbraks tekkinud täiskasvanu soovib kummaliselt palju lapsega omaette aega veeta, tuleb selle suhtes väga tähelepanelik olla.
Usalduslik suhe lapsega

Lapsega tuleb luua usalduslik suhe. Foto: Tetra Images/Getty Images

Laps üksi kodus

Eraldi tuleb lapsele üle rääkida, kuidas toimida siis, kui ta on üksi kodus. Korteri uks peab olema lukustatud, sõprade külla kutsumine peab olema vanemate poolt reguleeritud, võõrastele ukse lahti tegemine on keelatud. Kortermajades on tihtipeale fonolukud ning võõras trepikotta üldse ei pääsegi, küll aga võib ta korterisse helistada. Kui laps inimest ei tea, siis olgu selge reegel, et ust ei avata. Olgu tegemist kasvõi postiljoni või tehnikuga.

Samuti peaks lapsega kokku leppima, kas ja keda ta võib endale külla lubada. Lapsega peaks olema sedavõrd usalduslik suhe, et ta räägib alati, kes tema juures külas käib. Kuigi seda juhtub harva, võivad lapse või tema kodu suhtes halvad kavatsused olla ka inimesel, keda laps tunneb.

Olles lapsevanem, ole lapsele ka sõber

Oluline soovitus on seegi, et kui suudad lapsevanemana lapsele olla ka sõber, keda ta usaldab, siis hoiad suure osa probleeme ära. Ole just see inimene, kelle poole laps julgeb ja tahab pöörduda, kui midagi juhtus. Loo sellised suhted, kus laps saab tunda, et on piisavalt iseseisev, kuid vajadusel teab, kellelt abi küsida ja teab, et ta seda abi ka saab.

Leia oma lapse jaoks alati aega, küsi kuidas päev möödus ja millega tegeles. Ja kui midagi isegi juhtus, ära hakka last koheselt süüdistama, vaid anna mõista, et oled ta kaaslane, mitte vaenlane.

Järgides neid lihtsaid reegleid, on võimalik ära hoida raskemaid tagajärgi.

perejalaps

Jaga

Kommenteeri